Sääsehordid on kohal! (10)

Verd lendab: üleöö tekkinud sääsed ei anna sooja ilma üle rõõmustavale inimesele enam põrmugi asu. Tüütuid pinisejaid on tänavu erakordselt palju, sest talv ja kevad olid neile vägagi meelepärased.

Tallinlased võivad kergendatult ohata: meretuule iilid sääskedele õnneks ei meeldi. Pealinnast aga vaid jupikegi maad lõuna pool ootab ees pinisev putukapõrgu. Kui näiteks Kesk-Eestis soovitakse metsapeatust teha, oleks ka päeval soovitatav skafander selga tõmmata. Ja Tartus lendab südapäevases leitsakus vereimejaid ringi lausa parvedena.

Tänavune kevad on sääskede poolest üks hullemaid, eriti just Ussisoo kandis, ütleb Täistunni Ekspressiga mitu korda päevas Tallinna ja Tartu vahet sõitev bussijuht Evald Lass. «Just enne vihma ja õhtusel ajal on hordid kohal,» nendib ta. Sestap kuluvat sohvril klaasipesuvedelikku ka ilusa ilmaga järjest rohkem.

Talv ja kevad sääsele meeltmööda

Kõige hullemaks kohtumiseks putukatega nimetab Lass aga aastatetagust juhtu, kui suure bussi teele lendas tohutu mesilassülem. «Mesilased piirasid bussi nii tugevalt sisse, et sees läks hämaraks ning rahvas kiljus. Nähtavus kadus ja buss tuli kinni pidada,» meenutab ta.

Hukkunud mesilindude magus kiht hakkas seejärel bussi külge kleepima teisi putukaid ning kui Tartusse jõuti, ehmatanud bussi ufolik välimus taaralinlased soolasambaks, muheleb Lass.

Sääski on tänavu tõesti palju, kinnitab entomoloog Urmas Tartes. «Püsiva lumega talv on neile hea. Klimaatiliselt pole putukatel küll midagi ette heita.»

Ohtrast lumest tekkis kevadel tohutu suurvesi, milles sääse-, parmu- ja paljude teiste putukate vastsed mõnuga sulistasid. Kui ilm pööras soojaks, muutusid vastsed tiivulisteks vampiirideks. Ehkki suurvesi tasapisi taandub, jääb metsa alla veel kauaks lompe, mis sääskedele paljunemiseks nagu loodud.

Samas ei saa kogu putukarohkust suurvee kaela ajada – palju oleneb ka tavapärastest populatsioonilainetest ning kas või vastsete vaenlastest, kes neid isukalt hävitavad, seletab Tartes.

Teadlase sõnul pääseks me praegu sääskedest vaid siis, kui õhusoojus püsivalt viiele kraadile langeks. «Putukavaba suvi oleks aga väga kurb. Siis jääksime ilma õuntest, kirssidest ja muust suvega kaasnevast,» tuletab ta meelde.

Kuigi sääseliigid, kes metsas tülinaks, saavad suurepäraselt hakkama ka linnas, elab meil veel ka lausa linnasääseks kohastunud liik, kes on leidnud peavarju korrusmajade keldreis. Kui emased linnasääsed sigimise ajal süüa otsivad, satuvad nad tihti suurpoodidesse, kus palju inimesi koos ning seega ohtralt ohvreid, kelle verd imeda.

Olgugi et putukad võtavad vahel igasuguse suverõõmu, peaks sääsetõrjevahend Tartese arvates siiski olema viimane abinõu. Targem on sääserohketest paikadest hoiduda ja kanda rõivaid, mis ihu katvaid. Kätega vehkida ei tasu, sest see tõmbab hoopis sääski ligi, õpetab putukateadlane. Muidugi aitavad sääskede rünnaku vastu ka keemilised vahendid, kuid need on tihti ebameeldivalt kleepuvad.

Puuke peaks tänavu samuti tavapärasest rohkem olema, ent Tartes nendega kaasnevaid haigusi üle ei tähtsusta – tema sõnul on haigust kandvaid puuke endiselt ainult umbes 10%. Sellegipoolest soovitab ta ennast vaktsineerida.

Ruhnu sääsed kõige rammusamad

Sääskede pärast viriseb põhiliselt mandrirahvas, kuid Tartes nimetab vereimejate paradiisiks hoopis Ruhnut, kus sääski olevat alati tohutult. Saare inimesed käivat aga nende kiuste suviti rahulikult palja ülakehaga.

Ruhnu püsielanik Reigo, kes turistidele metsas paintballi-mängu korraldab, on putukateadlasega päri – Ruhnu sääsed olevat väga rammusad, mandri kribulatega ei saavat võrreldagi.

Võitlus sääskedega on ruhnlase väitel aga lihtne – neist ei maksa lihtsalt välja teha. Ja sestap ei tekigi saareasukal tühisest sääsehammustusest sellist kupla nagu turistil, naerab Reigo. Küll näksavad Ruhnu parmud inimese kehast suisa tükke välja, et neid hiljem puu otsas nosida, ähvardab ta.

Nagu looduse muude kevadmärkidega läks, jõudsid ka sääsed Ruhnu hiljem kui mandrile – alles mõni päev tagasi. Kuid kõik ended lubavat head sääse- ja parmuaastat.

Samal teemal