Naine! Kuhu su piht kadus? (41)
60 aastaga on naisekeha läbi teinud drastilise muutuse. Brittide värske uurimuse andmeil on keskmine naine võrreldes toonasega 5 cm pikem, 3 kilo raskem – ja jalg lausa kolm numbrit suurem. Miks küll? Ja mida see meie tervisele tähendab?
Daily Mail kirjutab, et 60 aastat tagasi oli keskmine brititar üsnagi trimmis figuuriga: keskmiselt 157sentimeetrise pikkuse juures kaalus ta haruharva üle 62 kilo. Sellise daami jalanumber oli umbes 36 ja ta kandis kleiti suurusnumbriga 40. Strateegilised mõõdud 94-69-98 näitavad, et tegu oli klassikalise liivakellafiguuriga, kes polnud Hollywoodi standarditest sugugi kaugel.
2009. aastaks on briti naised märksa pikemad, aga ka raskemad. Ja sipelgapiht, mis figuurile liivakella kuju annaks, on kadunud. Kuid kehamõõdud ei iseloomusta mitte üksnes välimust – need annavad aimu ka tervislikust seisundist.
Kuidas on brititarite figuurimuutused nende tervisele mõjunud?
Pikkus:
Siis: 157 cm, nüüd 163 cm
Kasv on pikenenud peamiselt tänu toitumisele. Toiduvalik on nüüd märksa külluslikum kui 60 aastat tagasi, seletab sotsiaalpoliitika ajaloo professor Bernard Harris (Southamptoni ülikool). Ent keskkond nõuab meilt järjest vähem. Kodud on soojemad ja hügieenilisemad ning arstiabi parem.
Nõnda võivad tänapäevainimesed iseäranis lapsepõlves kogu energia kasvamisele pühendada. Enne kulus enda soojendamiseks märksa
rohkem energiat. Antisanitaarises keskkonnas esines tihti kõhulahtisust, mis uhtus kehast toitaineid. Korduvad infektsioonid nõudsid seljatamiseks samuti energiat, pealegi pole põdura tervisega inimesel isu.
1957.–1977. aastani Jaapanis läbiviidud uurimus näitas, et inimeste kehapikkus oli jäänud enam-vähem samaks, kuid jalad olid pikemaks veninud.
On see hea või halb? Ekspertide hinnangul peaks pikem kasv tagama pikema elu. Lühematel inimestel on kalduvus varem surra.
Kehakaal ja vööümbermõõt
Siis: 62 kilo ja 69 cm; NÜÜD: 65 kilo ja 86 cm
Kuigi dietoloogide hinnangul sööme praegu kaloreid sama palju kui 60 aastat tagasi, on toit hoopis teistsugune. Tervisekampaaniatele vaatamata tarbitakse palju rasva ja suurem osa sellest on küllastatud rasvhapped. Kui 40ndatel aastatel moodustas rasv brittide päevasest toidukogusest 32%, siis nüüd lausa 40. Ka suhkrut pruugitakse nüüd poole rohkem kui vanasti, rämpstoidust rääkimata. Maitsestamisel kasutatav maisisiirup ei vallanda kehas rasvade kogumist ja isu reguleerivat hormoonitulva.
Tänapäevanaised joovad varasemaga võrreldes ka märksa rohkem alkoholi, see aga on väga kõrge kalorsusega. 1940ndate aastate naised sõid ohtralt köögivilju ja komplekssüsivesikuid. Lisaks põletasid nad majapidamistöödega poole rohkem kaloreid kui nüüdisnaised – 1000 versus 556. Televiisori tulek ja autode levimine aitas juurutada istuvat eluviisi.
On see hea või halb? Kehakaalu suurenemisest varasemate põlvkondadega võrreldes pole lugu, kui keha on proportsioonis. Kuna naised on tänapäeval pikemad, on südame ja teiste haiguste riski ennustav kehamassiindeks tegelikult veidi madalamgi kui viiekümnendate brititaril. Kõhupiirkonda koonduv rasv ümbritseb elutähtsaid organeid ning seetõttu peetakse seda ohtlikumaks kui kintsupekki. Jämedapihalisi ohustavad suhkruhaigus ja südamehädad.
Ülekaalulisus kahjustab liigeseid ning muudab organismi haigusejärgse kosumise keerulisemaks.
Rinnad:
Siis: 94 cm, nüüd: 96 cm
Suurem rind on osalt põhjustatud üleüldisest ülekaalu levimisest, ent põhjus võib olla ka menopausiaegses hormoonasendusravis. Rindade suurenemist võivad ergutada ka rasedusvastased tabletid, kuid tänapäeval sisaldavad need palju vähem östrogeeni kui enne.
On see hea või halb? Suuremad rinnad ei tarvitse tingimata suuremat rinnavähiohtu tähendada. Kuid ülekaalulisus suurendab riski. Võrreldes 25 aasta taguse ajaga, on rinnavähi levik 50% sagenenud. Suuremad rinnad võivad põhjustada seljavalu, mille leevendamiseks tuleb raskematel juhtudel ette võtta büsti kahandamine.
Puusad
Siis: 98 cm, nüüd: 101 cm
Puusaümbermõõt pole aastakümnetega nii kõvasti kasvanud kui vööümbermõõt. Kui naise östrogeenitase on tasakaalust väljas, hakkab ta koguma rasva vöö ümber ja mitte puusale, kuhu see tavaliselt tekiks. Võimalik, et tänapäevanaiste östro-geenitase jupsib rasedusvastaste vahendite või hormoonasendusravi tõttu. Oma osa võib siin olla ka stressil ja toiduvalikul.
On see hea või halb? Mehed on laiu puusi alati atraktiivseks pidanud, sest need viitavad viljakusele. Hiljutise uurimuse andmeil võib 100sentimeetrine või laiem puus aidata südamehaiguste vastu. Põhjuseks peetakse puusarasvas sisalduvat valku, millel on põletikuvastane toime.
Jalad
Siis: number 36, nüüd: number 39
Raskem keha vajab laiemat vundamenti. Naiste jalad võivad kaalumuutuste tõttu elu jooksul terve numbri võrra suureneda. Kaalu suurenedes rasvuvad ka jalalabad.
On see hea või halb? Kui jalanumber on suurenenud kehakaalu tõusu tõttu, siis on asi kehv. Liigne surve jalgadele kahjustab liigeseid ja selga. Ülekaalulisus suurendab ka suhkrutõve ohtu ning äärmuslikul juhul võib diabeet nõuda isegi jalgade amputeerimist. Muidu aga on suured jalad üksnes esteetiline probleem – küsige kas
või Paris Hiltonilt, kes nurises hiljuti oma number 43 naelakastide üle.
