Olari Taal "Ahnus on see, mis paneb majanduse küllalt kiiresti uuesti liikuma." (31)
"Kui välja arvata 2006–2008, pole eesti rahvas kunagi nii hästi elanud kui praegu," on Hansapanga looja ja investor Olari Taal kindel, et paanikaks pole põhjust.
Kui kaugel Eesti majandus kukkumisega on? Põhi paistab?
See on miljoni dollari küsimus. Kui keegi oskaks seda täpselt ütelda, siis selle pealt võiks päris hästi teenida.
Te olete ennustamisega mitu korda täppi pannud. 2007. aastal ennustasite kinnisvaramulli lõhkemist, tänavu ütlesite 14. veebruari Arteris: "Ükskõik kui ränkadeks meetmeteks me täna üles ei kutsu, tunduvad need meetmed kolme kuu pärast jõle leebed."
Nojah, aga selleks ei pea ekspert olema, mina ei olegi. Piisab, kui on natuke talupojaarusaamu ja kui inimene tunnustab loodusseadusi.
Aga ega ma väga usu, et Eesti ennustajad suudavad midagi väga täpselt täppi panna. Esiteks on majanduslangus staadiumis, kus meist endist oleneb vähe.
Teine asi on see, et ega ma teagi, mille põhjal praegu ennustama peaks. Kui vaadata Eesti Panga või rahandusministeeriumi ennustusi paaril-kolmel viimasel aastal, siis – üle 80 protsendi on kogu aeg kõvasti mööda pandud. Selles mõttes on sünge mõelda küll, mille põhjal öeldi, et sel aastal on majanduskasv miinus kaheksa protsenti.
Võis siis konjunktuuriinstituut – kelle ees müts maha –, mille põhjal nad nii täpseid protsente ütlevad?
Ma kahtlustan, et tänases seisus käib majanduse prognoosimine umbes nii nagu anekdoodis, kuidas Želnin ilma ennustas. Kui talt küsiti, kust ta teab, et tuleb külm talv, ütles Želnin: "Tšuktši tegi väga palju puid." Kui tšuktši käest küsiti: "Mille järgi sa, tšuktši, nii palju puid teed? Kust sa tead, et talv külm tuleb?", vastas ta: "Želnin ütles!"
Umbes nii käib meie konnatiigis ennustamine ja ekspertide mängimine. Euroopas on sadakond inimest, kes majandusest esmatasandil midagi arvata oskavad, teised arvavad nende järgi. Ja kui nemad näiteks ütlevad, et Eesti on õigel teel, siis see julgustab kohe investeerijaid.
Kuhu me jutuga jäime?
Raha hakkab sügelema
Me jäime jutuga sinna, et millal langus peatub? Kui lame see põhi on, on iseküsimus.
On kolm languse tüüpi: V-, U- ja L-kujuline. Kahtlus, et praegune majanduslangus on V-kujuline, on möödas. Nüüd on küsimus, et kas ta on U- või L-tüüpi.
Aga tänapäeval ei saa langused väga kopeerida suure depressiooni langust 1929–33. Aeg on hoopis teine. Praegu on harjutud kiirete majandusmuutustega, ja on tõenäoline, et ühel momendil raha, mida on maailmas jõle palju olemas, tahab jälle rohkem teenima hakata. Ahnus on see, mis paneb majanduse küllalt kiiresti uuesti liikuma. Selles mõttes võibki olla tõsi, et kuna paljud tõelised eksperdid usuvad ja on selle mõttega leppinud, et majandus hakkab uuesti tõusma aasta lõpus või uue aasta alguses, siis nii võibki juhtuda.
Muutusteks on oluline, et oleks kriitiline mass positiivseid uudiseid ja kriitiline mass uskujaid – siis hakkab asi muutuma. Selles mõttes ongi äärmiselt tähtsad sõnumid või signaalid, mida ühiskonnale antakse.
Raamatust "Kultuur on tähtis" on mul reljeefselt meelde jäänud artikkel, kus kirjutati, kuidas 1960ndatel olid Uganda ja Lõuna-Korea majandusareng ühel tasemel. Ja siis 1990ndatel hakati vaatama, milles probleem: Uganda on ugandastunud, ja Lõuna-Korea on õitsev majandusriik. Ja raaliti välja seesama pool: õudselt tähtsad on sõnumid, mida valitsejad rahvale annavad. Kui need sõnumid ja signaalid on õiged, siis ühel momendil hakkab inimkooslus käituma õigemini, kui ta muidu käituks.
Ja praegu ütlevad need sõnumid, et varsti hakkab raha sügelema?
Investorite raha hakkab sügelema, tahetakse teenima hakata, kuskilt peab esimene signaal tulema, et nüüd hakkab pihta – ja see asi hakkab liikuma.
Praegu, jumal tänatud, on valitsus – küll aeglaselt – läinud õiget teed. Otsustega peaks muidugi hulga kiirem olema, ja tagasiside valitsusele on nõrk – ettevõtjate organisatsioone ei usuta, nendega koostööd ei tehta.
Aga täna ollakse õigel teel ja ega meil teist valitsust võtta ole. Alternatiiv oleks suurepärane Edgar, aga tema ütles eelmiste valimiste eel välja: tekitame majandustõusu sellega, et tõstame avaliku sektori palgad keskmiselt 25 000 krooni peale. Edgar üritas, Ansip peaaegu tegi.
Ja siis ostis riik tagasi Eesti Raudtee, mis minu meelest oli tol momendil kõige suurem lollus ja populism, mida üldse teha sai. Praegu usuvad keskerakondlased, et majandusprobleemide lahendus on astmeline tulumaks.
Aga valitsus on õigel teel – hoolimata sellest, et riigieelarve puudujääk võib aasta lõpuks kasvada 13 miljardi kroonini.
Siis ta ei ole õigel teel! Meid päästab euro. Euro oleks see, mis meid eristaks ülejäänud Ida-Euroopast, sest euroga kaasnevad ka kõik muud asjad.
Eesti rahvamajandus maksab aastas üle miljardi konverteerimiseks – ainuüksi see on tähtis.
Lisaks usaldus. Kui vaadata Eesti Panga statistikat, siis küllalt palju on hoiuseid mitte Eesti kroonides. Kui eestlane ise ei usalda oma krooni, siis miks peaksid seda usaldama välisinvestorid.
Aga kui Eesti eelarves tänavu tasakaal lubatud piirides säilib, on päris kindel, et Eesti kohta hakkavad tulema hoopis teistsugused signaalid. Meie kohta öeldakse praegu Ida-Euroopa, või – mis veel hullem – praegu on Baltikum sõimusõna.
Kui me selles suhtes suudame sel aastal ära eristuda – jääme euro kursile –, siis see teadmine hakkab elama oma elu: tuleb jutt, et Eesti on ikka stabiilne, eriline, ja investor hakkab vaatama taas siiapoole.
Selleks, et meil ei kasvaks eelarvepuudujääk üle kolme protsendi, võib valitsus teha kõik, mis on vähegi seaduslik?
Jah, absoluutselt.
Võtta ära näiteks teise sambasse juba kogutud raha?
Ei-ei! See ei ole seaduslik.
Seadusi saab muuta ja mugandada.
See oleks natsionaliseerimine.
Tänavu on tulemas kahed valimised. Millist poliitpopulismi te praegu kõige enam kardate? Mis lolluse eest me peaksime valvel olema?
Euroopa Parlamendi valimistega seoses ma populismi väga ei kardagi.
Kui paljud ikka europarlamendi valimistele välja lähevad. Ja need, kes annavad hääle parteinimekirjade poolt, tegelikult ju ei vali, vaid hääletavad. Aga mina lähen kindlasti valima – oma hea sõbra Indrek Tarandi poolt.
Keerulisem on probleem sügiseste kohalike valimistega, aga sellega on niimoodi, et näiteks haldusreform tuleb kah ära teha. Kui kohalikud valimised lähevad valitsusliidule kehvemalt, võib tulla haldusreform pisut kiiremini.
Paanikaks pole põhjust
Kas praeguses poliitilises olukorras poleks pinda näiteks töötute partei tekkimiseks?
(Olari Taal naerab pikalt – R.K.)
Kes on asjalik ja ettevõtlik, ei taha seal parteis väga pikalt olla... See on küsimus, millele saabki ainult mingi ilge naljaga vastata. Ma arvan, et Harry Taliga võiks nende partei esimeheks hakata, siis ta pääseb tõenäoliselt kiiremini parlamenti kui sotsiaaldemokraatide kaudu.
Hästi konkreetselt: kas meil paanikaks praegu põhjust on või ei ole?
Ei ole! Kui välja arvata aastad 2006–2008, pole eesti rahvas kunagi nii hästi elanud kui praegu. Ka tööpuudus pole praegu veel suurem kui aastal 1999. Ja SKT on meil oluliselt suurem kui 1999. aastal, ega kuku ka hullemal juhul enam sellele tasemele.
Kindlasti on palju õnnetuid – aga suuresti iseenda lollusest. Kui sa ostsid Tallinna korteri või põllule maja, mille ruutmeeter maksis kolm keskmist kuupalka, ega siis midagi teha ei ole. Ega teisiti targaks saagi.
Aga paanikaks põhjust pole. Näiteks on Eesti riik sisuliselt välisvõlata. Avaliku sektori välisvõlg on praktiliselt null. Ja erasektori välisvõlg on tegelikult Rootsi riigi võlg. See ei ole väga Eesti valitsuse probleem. Rootsi kapital on saanud pisut karistada, et nad aitasid kinnisvarakriisile siin kaasa. Et meil toimus kinnisvararalli, tuli suuresti sellest, et Skandinaavia kapital proovis turgu ümber jagada.
See on see pangajuhi jutt, et ma tulen teile lage värvima, kui me ei suuda teha paremat pakkumist?
Absoluutselt! Ja nüüd nad saavad karistada. Aga see ei ole Eesti riigi probleem, meie suur laenukoormus on Rootsi pankade, Rootsi riigi probleem.
Ja majasid põldudel pole Rootsi pangale vaja.
Pangale pole ühtegi maja vaja! Parem kui kontorihoone on kah renditud – ajalugu on nii näidanud.
Eesti Pangale tuleb tema tegematajätmisi palju andeks anda just tänu sellele, et ta aitas palju kaasa Eesti panganduse väliskapitali kätte minekule. Meil oleks täna siin olnud Parex panku nii et tapab.
Samal teemal
| 25.04.2009 | Mis on virtuaalne raha? |
| 25.04.2009 | Miks suurem tarbimine majandust ei aita? (2) |
| 25.04.2009 | Mida praeguses kriisis ette võtta? (6) |
