Kuumuse viimane pealetung

Esimene märk, et kuumus võib taanduda, tuli eelmisel laupäeval, 24. juulil, kui Põhja- ja Lääne-Eestis oli päeval sooja vaid 17-19 kraadi. Kuid veel ei läinud jahedaks. Uue rünnaku võtab lääne poolt tulev mõõduka temperatuuriga õhk ette reedel. Kas siis juba lõplikult?

Kaks nädalat tagasi kirjutasin blogi sissekandes nii: "Pigem läheb käiku 1994. aasta variant, kus pärast 30. juulit kuumus tagasi tõmbus ja kümmekond päeva hiljem enam +20 kraadist ilma ka polnud."

On üsna tõenäoline, et kõik kordubki tänavu. Pikka suve ei tule, ent see-eest oli ta enneolematult soe. Kokkuvõtteid tehakse siis, kui juuli viimane päev on läbi, kuid pole välistatud, et tegemist on kõigi aegade kõige soojema kuuga Eestis. Sest kui mäletan õigesti, siis 1994 juuli jäi ehk napilt vähem kuumemaks kui tänavune juuli.

Selle kohta olen ka juba kirjutanud, et ilmaennustajaile oli selline kuum juuli ootamatu. Kevadises ennustuses eeldasin, et kaks-kolm sooja nädalat suvel üldse tulebki ja need kõik juulis.

Kindel on ka see, et tänavune suvekuumus ületas jaanuarikülma oma erandlikkuse poolest. Tõsi, kui talvel oli meil peaaegu nädal järjest ööpäeva keskmine temperatuur -20 lähistel, siis tollal see tähendas umbes 12-13 kraadi normist madalamat temperatuuri. Suvel tähendaks samasugune normi ületamine, et ööpäeva keskmine tuleks 28-30 kraadi, mis iseenesest võimatu. Juba see, et päevi järjest püsis ööpäeva keskmine +25 ringis, on erakordne.

Talvel on langused -20ni küll normiga võrreldes suuremad, ent samas mitte nii ebatavalised. Seda, kui suvel on kümmekond päeva temperatuur üle +30, võib võrrelda talvise sama pika -25-30 kraadise perioodiga. Kuid selliseid on meil viimase poolsajandi jooksul olnud vaid üks - 1987. aasta jaanuaris ja siis ka vist mitte kümme päeva, vaid veidi lühemalt.

Kui aga rääkida edasisest ennustusest, siis jääksin selle juurde, et 10. augustini temperatuur normist madalamale ei lange, vaid püsib päeval kuskil +19 ja +25 vahemikus, ööd on aga endiselt keskmisest soojemad. Augusti teine pool aga on karta, et tuleb vihmane ja üsna sügisene.

Milline kuumus! Kes oskas seda ennustada!?

Veidi enne keskööd blogi kirjutades näitab kraadiklaas akna taga +24. Selline ei saa tõesti olla Eesti ilm! Jah, sama sooje õhtuid ikka aeg-ajalt suviti esineb, kuid tavaliselt enne hilisõhtust või öist äikest, kui pilved on taevas ja ilma lämbeks tõmbab. Aga täna on täiesti selge ilm.

Et ükski ilmaennustaja juulikuusse sellist kuumust ei pakkunud, on juba ammu selge. Ka ametlik ilmajaam ehk EMHI oli juulikuu ennustamisel pigem ettevaatlik. Pilt näitab küll kuumust juuli I dekaadil, ent edaspidi enam mitte. Tekst on ka märksa ebamäärasem kui näiteks juunis, mil teiseks dekaadiks kindlasti sooja pakuti, ainult et seda siis ei tulnud.

Peab muidugi tunnistama, et ma ise olin ka sooja suve suhtes skeptiline. Eelkõige oli asja tuum ikkagi külm talv, eriti karm periood jaanuari lõpus. Sarnast pakaselist nädalat nagu meil tänavu tuli, nähti viimati Eestis 1987. aastal. Külmavõitu talve järel võib tulla soe suvi, aga nii pakaselise järel nagu ei tohiks. Kuid see on teada, et esineb erandeid. Ja nüüd, juuli algul tuli meelde 1994. aasta. Siis oli veebruaris ka päris karm periood. Suvi tuli üldjoontes keskmine, aga erakordselt palava juuliga. Teised kuud ei paistnud soojaga silma. Seega võib tänavune olla 1994. aasta kordus, ainult et sel juhul peaks 10. augustiga suvi lõppema.

Ometi on tänavuses kuumaperioodis rohkem ebaharilikkust. Tõesti ei mäleta enam, mil viisil saabus Eestisse kuumus 1994. aastal, kuid tavaliselt tuleb +30 ja rohkem ikka meile kagust-idast või äärmisel juhul lõunast. Nüüd aga saabus edelast, kust tavaliselt meile jõuavad kõrgrõhkkonnad, mis temperatuuri kuskil 22-25, vahel harva 28 kraadini soojendavad.

Sellist käiku polnud näha veel ka jaanipäeva ajal. Siis laius Eesti idapiiri lähistel front, mis Venemaa erakordse kuuma ja läänepoolse külma vahel kõikudes tõi meile vihma kaela. Sellise frondiga kehtib tavaliselt reegel, et kuigi kergelt ta ära ei nihku. Kuumus sisse ei tungi, külm ida poole ka mitte. Muide, 22. juunil seisis EMHI nädala ennustuses viimase päeva ehk 29. juuni kohta tekst: sajab hoovihma, kohati on sadu tugev, sooja 11-19 kraadi. Tegelikult oli 29. juunil 22-27 kraadi, vaid saartel napilt vähem. Vihma ei tulnud üldse. Seega pandi mööda umbes 10 kraadiga! Loomulikult ei uskunud EMHI nagu ka mina, et see Venemaa front nii kergelt laguneb ja läänest kuiv õhk peale murrab. Kuid seegi poleks tohtinud tuua 30-kraadist kuumust. Pakkusin veel 22. juuni sissekandes, et poole juulini kestab 18-23-kraadine nõrgalt soe ilm.

Pööre tuli 27. juunil. Kuigi see päev ise oli tuuline ja jahe, tähendas ta murrangut. Järgmises sissekandes (28. juuni) ennustasin kuumust juba õigesti, aga eks ta oli hilja. Kevadel sellist asja ette kuidagi ei näinud.

Nüüd on seitsmevennapäev ka möödas ning see oli eriti kaunis ja täiesti kuiv. See peaks justkui tähendama ilusat ilma peaaegu augusti lõpuni, kuid päris seda ei usu. Pigem läheb käiku 1994. aasta variant, kus pärast 30. juulit kuumus tagasi tõmbus ja kümmekond päeva hiljem enam +20 kraadist ilma ka polnud.

Kui uskuda ennustusi, on tulemas kuum juuli

Viimastel päevadel on pärast mitmeid erinevusi prognoosides kõik ilmaennustuse portaalid jõudnud üksmeelele, et Eestis läheb õige suvi lahti. Või oleks õigem, et juba läks lahti.

Veel eelmises sissekandes olin juuli esimese poole suhtes skeptiline ja pakkusin 18-23 kraadi sooja, mis vastab Eestis enam-vähem selle aja keskmisele. Ilmselt olin liialt ehmatatud sellest, et juunis oli sooja jõudmine Eestisse pidevalt takistatud, ehkki soe õhk meie lähistel aina keerles. Tavaliselt on nii, et kui ilmastikus mingi tendents valitsema pääseb, siis jääb ta üsna pikaks ajaks, mõnikord isegi terveks aastaajaks.

Mis aga juhtus äsja lõppenud nädalavahetusel? Jahe õhk tungis kiirelt Venemaale peale ja tänaseks lõpetas Moskvas ja selle lähiümbruses ülikuumuse (+32 +35 kraadi). Nii imelik kui see pole, päästab Eesti lähiaja ilma just seesama tõsiasi, et Venemaa kuum õhk kaugele sisemaa poole taganes. Sest seni tekitas ta ainult probleeme - kui ta on meile lähedal, aga kohale ei jõua, tekib õhumasside piiril pilvi, sademeid ja tuuli. Ning muidugi on siis ka jahe. Praegu pääses aga Kesk-Euroopast teele mõõdukalt soe õhk. See pole kuum, aga +25 Lõuna-Eestis ja üle +20 ka Lääne- ja Põhja-Eestis tagab kindlasti. Pealegi on sealtkandist saabunud soe alati stabiilsem ja püsivam.

Muide, ma tuletaksin meelde, et enne jaanipäeva tegi Eesti ilmateenistus (EMHI) nädala prognoosi, kus 29. juunil pidi olema vihmane ning sooja 11-19 kraadi. Hea, et see ei läinud täide. Kuid EMHI pidas silmas ikkagi sedasama kahe õhumassi piiri, mis Eesti lähistel keerutas.

Venemaa ilmastikulehekülg Gismeteo, mis pikka (poolteist kuud) prognoosi pakub ainult enda riigi linnadele, ennustab kestvat sooja. Aluseks saab võtta Peterburi ja Pihkva ennustuse, mis 20. juulini kuumust ja pärast seda veel 28. juulini keskmisest soojemat ilma pakub. Kuid augusti esimene pool on selle ennustuse põhjal jahe ja vihmane.

Mina jään kokkuvõttes endiselt selle juurde, et sooja jagub sel suvel kolme nädala jagu. Kusjuures täna alanud nädalat ma silmas ei peagi, sest see tõotab tulla umbes 1-2 kraadi normist soojem. Selline nädal käib veel keskmisele lähedase alla. Seega peaks sooja kestma tõesti 25. juulini, kui uskuda, et kogu see soojus meile juulis tuleb. Ent ma poleks selles siiski päris kindel. Pigem pakun, et 1. ja 25. juuli vahemikku satub ka üks lühiajaline jahe periood, kuid ei julge ennustada, millal ta saabub. Augusti esimene pool on loogika kohaselt tõesti vihmane, ent kuu teisel poolel peaks tulema veel üks soe nädal, millega suvi jätab meiega hüvasti. Sest pole ju võimalik, et suvi juba juuli lõpus nägemist ütleb.

Sügiskuu juuni

Eilne kalendrisuve alguse päev 21. juuni oli täpselt selline, et võinuks vabalt olla ka sügise alguse päev ehk 23. september. Kui ma nüüd õigesti meenutan, siis viimasel viiel aastal (2005-2009) on 23. septembril olnud tegelikult isegi ilusam ilm kui eile. Vist 2006ndal aastal suisa +20 kraadi ringis.

Käesoleval sajandil on olnud ka ilusaid juunikuid, ent enamasti kipub esimene suvekuu Eestis olema erinevate õhumasside võitluse tallermaa. Kuid see variant tähendab, et meid pidevalt ähvardavad vihmad ja tuuled.

Loogika kohaselt peaks kolmest suvekuust sügisele kõige sarnasem olema august. Seda neljal põhjusel: ta on ajaliselt sügisele kõige lähemal, kõige pimedam, keskmiselt kõige sajusem ja kuu jooksul on päikesepaistelisi tunde vähem kui juunis või juulis.

Kuid tegelikult on viimasel ajal õige sügiskuu olnud hoopis juuni. Mullu oli jaanikuu ülekaalukalt kõige vihmasem. Mitmes Eesti paigas sadas juunis rohkem vihma kui juulis ja augustis kokku. 2008. aastal algasid 14. juunist suured sajud, mis lõpuks kogu suve ära keerasid.

Tänavu on juunis päike märksa vähem paistnud kui maikuus. Tõsi, mais oli alguses ja lõpus kaks tugevat külmaperioodi, mille sarnaseid juunis ei saagi esineda, ent kuu keskel valitsenud soojalaine võib sel aastal jäädagi ületamatuks - kui ilmakaardil mingeid kardinaalseid muutusi ei toimu.

Tookordne soojalaine tuli meile kagust. Tavaliselt ei jää sealtkandist saabuv soe kauaks püsima, aga seekord juhtus erand. Hiljem on kagust meid soe kolmel korral rünnanud (2.-3. juunil, 11. juunil ja nüüd, 21. juunil). Kuid külm on selle rünnaku tagasi tõrjunud.

Tänase ilma suhtes on mööda pannud kõik sünoptikud - lohutuseks Eesti ilmateatele (EMHI) eksisid ka soomlased. Möödunud nädalal EMHI tegelikult hoiatas - me ei oska paika panna esmaspäeva-teisipäeva ilma, kas soe õhk jõuab kagust üle Eesti või jääb peale läänes asuv kõrgrõhkkond. Nüüd on vastus käes - peale ei jäänud kumbki, vaid front püsib Eesti lähistel ja põhjustab pilvise ilma. See on kõige hullem olukord, kui soe õhk tahab peale murda, kuid ei saa ning jääb paigale. Sest olukorras, kus ühel pool fronti on +28 ja teisel pool +18, ei ole frondi all mitte +23 nagu näitaks tavaloogika, vaid hoopis +13 kraadi. Kui sooja pealetung toimus juuni algul, kadus see kiiresti itta ja paariks päevaks saime ilusa ilma.

Mina ise eksisin ennustuses sellega, et apriili lõpus eeldasin enne suvist pööripäeva kaht soojalainet, tuli aga üksainus, kuigi väga tugev. Võimalik, et maikuu soojalaine tugevus otsustaski, et teist enam ei tulnud, kuid nii ta läks. Minu viimases ennustuses oli aga kirjas, et enne jaanipäeva, pigem aga enne 30. juunit soojaks ei lähe ning see on kahjuks osutunud õigeks.

Kuid EMHI ennustus juunikuu teise dekaadi sooja kohta oli ränk eksimus. Põhjusel, et nad tegid selle ennustuse 1. juunil ehk kümmekond päeva enne teist dekaadi. Ja selles ennustuses polnud sõnagi temperatuurist ega sademetest, vaid ainult õhuvoolude suund, mis näitas kaht punast (sooja) noolt Eestisse saabuvat lõuna poolt. Niisugusest ilmast polnud eelmisel dekaadil märkigi, ent EMHI peaks siiski õhuvoolude suuna kümme päeva ette suutma ennustada - temperatuuri ja sademete hulka ei pea suutma, aga üldist tendentsi kindlasti.

Mis aga edasi? Hakkab tekkima kahtlus, et päris õiget sooja ei tule enne 15. juulit. Jah, varsti peaks saabuma stabiilne +18 +23 kraadi vaheline ilm, ent see pole veel päris rannailm. Ootame veel ära, kui sügiskuu saab lõpuks läbi.

Enne jaanipäeva soojalootust pole

11. märtsi sissekandes kirjutasin, et vahel tekitavad just ennetavad ja ootamatul teel saabunud soojaperioodid ilmastikus sellise muutuse, et nende järel võib ilm pikalt olla jahe. Juttu oli ka sellest, et ilmatargad ennustasid sooja maikuud, millega üldjoontes ka ise nõustusin. Nüüd hakkab aga välja tulema, et maikuu 10-12-päevane soojaperiood võis suvele ikkagi karuteene osutada.

Meenutan uuesti 2004. aasta mai esimest dekaadi, mille lõpul valitses lausa drastiline seis Euroopa ilmakaardil - Eesti oli vaat et kogu maailmajao kõige soojem paik! Kui lõpuks see soe murdus, järgnes viis jahedat nädalat.

Tänavu tuli soe hiljem - mai teisel dekaadil. Ent veidi ebaharilikku teed pidi, kui lõunatsüklon liikus Ukrainast läände ning jäi püsima Läänemere lõunaosas. Selline olukord tekitas Kesk-Euroopasse erakordselt jaheda ilma, meile tõi aga sooja. Reeglina ei püsi kagust või idast tulnud soe Eestis kaua. Veelgi enam - tihti ta üldse siia ei jõuagi, mida on näidanud ka juuni esimesel dekaadil seni toimunud "haledad" katsed. Kaks korda on soe õhk Eesti poole liikunud, siin saju tekitanud, aga siis kohe sooja ida poole tagasi kupatanud.

Põhimõtteliselt ei ole sellises olukorras midagi hämmastavat. Kui tavaliselt valitseb Euroopa parasvöötmes lääne-ida või edela-kirde suunaline õhuvool, siis ei saa kagust peale tunginud õhk kauaks pidama jääda. Mai keskel oli erand, sest mujal Euroopas valitses õhuvool põhjast või isegi kirdest, mis ei tõuganud sooja õhku Eestist ära. Nüüd on aga vana seis taastunud. Kui nüüd minna tagasi 2004. aasta võrdluse juurde, siis ebaharilikule soojaperioodile järgnenud viis jahedat nädalat tähendaks 2010. aasta kontekstis, et enne juuni viimaseid päevi õiget sooja ei tule. OK, oleme pisut optimistlikumad ja ütleme, et enne jaanipäeva ei tule.

Supermöödapanekuga on jälle maha saanud Eesti sünoptikud ehk lühendatult EMHI. Vaadake nende koduleheküljelt juuni prognoosi. See ennustus pakub teiseks dekaadiks lõunavoole (vaadake sealt leheküljelt teist joonist), mis on täielik utoopia. Sellist seisu ei tule ega saanudki tulla, sest pärast maikuiseid tsüklonite liikumisi on Euroopa ilmakaart niivõrd muutlik, et ühtlast lõunapoolset voolu ei saanud mitte kuskilt välja lugeda. Kust EMHI selle võttis?

Võite vaadata ka Marko Kaasiku ilmaprognoosi. Juuni kohta on seal selline tekst: Kõrgem õhurõhk Skandinaavias, Soomes ja ida pool püsib, laisavõitu madalrõhualad liiguvad lõunas. Sellest johtuvalt on oodata muutlikku ilma, kuid tavalisest sagedasemad idakaarte tuuled toovad sooja mandrilist õhku. Ootame  keskmiste või veidi rohkemate sademetega soojapoolset juunit.

Kaasik on erinevate õhurõhkudega alade ennustamisel alati täpne. Üks kuu ette ei eksi ta peaaegu kunagi, kaks kuud ette ka harva. Paraku on asi selles, et tema järeldused ei lähe alati täppi. Esimene lause kaldkirjas olevast prognoosist on õige, kui välja arvata see, et ei oska siin kommenteerida, kui laisad need madalrõhkkonnad ikka on. Kuid järeldus idakaarte tuulte kohta enam paika ei pea. Kahjuks on nii, et üks ja sama õhurõhkkondade asend ei pruugi alati sama ilma tähendada. Ja tänavu on häirivaid faktoreid rohkem kui soojale kaasa aitavaid.

Kuna maikuu polnud siiski tervikuna soe, vaid kõrgem keskmine tuli puhtalt ühe soojaperioodi arvelt, siis ma ei mataks päriselt lootust, et sooja ilma limiit on kevadega ammendatud. Usun, et juulis tuleb veel korralikku suve. Aga juuni, ehkki täna on alles 9. kuupäev, enam mingit lootust ei jäta.

Suvi on läbi, millal algab tõeline suvi?

Eestis loetakse suve alguseks päeva, mil õhutemperatuuri ööpäeva keskmine tõuseb püsivalt üle 13 kraadi.

Selle lause tähtsaim sõna on "püsivalt". Mida see tähendab? Just lõppes 10 kuni 12 päeva (oleneb millisest Eesti paigas võtta) kestnud periood, kui ööpäeva keskmine oli pidevalt üle 13 kraadi. Kuid see ei jäänud püsima, sest juba täna on kõikjal keskmine madalam. Kui tänane päev jääks ainsana jahedaks või oleks neid päevi kolm-neli, siis oleks meil suvi ikkagi käes, sest soojaperioodile järgnev lühike külmaperiood veel ei nulli niinimetatud "püsivust". Kui see periood tuleb aga pikem, peame ootama uut - nüüd juba tõelise suve algust.

Minu 13. aprilli sissekandes leidus selline lõik: pakun, et lähema kahe kuu (seejärel on suvi juba võimust võtnud) jooksul veel kolm korda toimub sooja ja külma vaheldumine. Tundub, et see ennustus on enam-vähem teoks saanud.

Vaatame tagasi: 16. aprillil läks jahedaks ning umbes nädala kestis normist veidi madalam ilm. Aprilli viimast viispäevakut oleks võib-olla patt soojaperioodiks nimetada (sellest tulenebki mu termin "enam-vähem"), kuid vähemalt kolmel päeval oli siis temperatuur normist 3-5 kraadi soojem. Sellele järgnes aga juba raudne külmalaine - mai esimene dekaad - ning seejärel tugev soojalaine alates 12. maist.

Viimane soojalaine oli tõesti tugev, sest 25 kraadi piir ületati sisemaal korduvalt ning kahel päeval isegi Tallinnas. Ööpäeva keskmine püsis Lõuna-Eestis kuskil +18 +19 kraadi kandis, mis tähendab normist 7-9 kraadi kõrgemat temperatuuri. Võib isegi öelda, et sellist soojalainet annab nullida - kui nüüd külmalaine oleks samavõrra normist madalam, tähendaks see öösel kergeid miinuseid ja päeval umbes 5-6 soojakraadi. Kuid sellist ilma õnneks ei tule. Praegusel külmaperioodil jääb õhutemperatuuri ööpäevane keskmine valdavalt +8 +12 kanti, mis tähendab normist napilt madalamat temperatuuri.

Muidugi huvitab inimesi, mis saab edasi? Südasuve ennustada on arvatavasti vara, võiks ehk anda üldisema nägemuse, milline see võiks tulla. Esialgu peame aga leppima veel sooja ja külma vaheldumisega. Praegune jahe periood peaks kestma vähemalt sama pikalt kui eelnenud soe ehk siis tosin päeva. Seega võiks 5.-6. juuni paiku uuesti soojaks minna. Lõuna-Eestis saab sellega ka tõeline suvi alguse, kuid rannikualadel võib karta veel +13 ööpäevase keskmise siia-sinna vaheldumist ka juuni teisel dekaadil. Ega ju mullu teisiti olnud - päris suvi hakkas pihta alles pööripäeval.

Te näete siit, et enam-vähem kinnitab sellist prognoosi Venemaa ilmalehekülg Gismeteo.ru. Need andmed on küll Peterburi kohta, kuid peaksid enam-vähem Eesti suhtes paika pidama. Siitki on näha lühike soojaperiood juuni esimesel dekaadil, seejärel jahe ja alates 19. juunist soe, kuigi algul vihmane ilm.

Kui tahate näha aga paradoksaalset ennustust, siis vaadake seda. USA ilmalehekülg Accuweather on juba paar kuud pakkunud Tallinna imeliselt külma ilma. Näiteks 6. juuni öösel on -5 (!!). Et sellel ennustusel on mingi ebaloogiline arvutiviga, näete siit. Helsingisse pakub Accuweather juba täiesti tavalist juuni alguse ilma, ehkki kaks viimast päeva on siingi külmad. Kuid mitte võimatult külmad.

Nojah, aga mida siis ikka suvest arvata? Kas või üldisemalt? Kahjuks ma ei oleks kuigi positiivselt meelestatud. 2009. aasta suve keskmist tänavune ilmselt välja ei anna.

Nüüd hakkavad kõik oigama - eelmine suvi oli ju niigi külm, mis siis veel tuleb! Vaadake siit, ei olnud! Või vaadake 2009 augustit! Te näete, et 2009. aastal olid nii juuli kui august napilt normist soojemad. Kusjuures ka päikesepaisteliste tundide arv oli keskmisest pisut kõrgem. Lihtsalt eelmisel aastal oli vähe jahedaid päevi. Kuigi kuumi oli ka vähe, tuli keskmine normist kõrgem. Tänavu tuleb kuumi päevi vast isegi rohkem, kuid keskmine madalam. Aga võib-olla mõnele just selline suvi meeldibki rohkem.

Millest tekib merebriis?

Viimased kolm päeva on toonud soojarekordeid isegi Tallinna, kuid rannikul ei saa end maikuus kordagi kindlalt tunda - järsku ründab merebriis ja külm õhk on jälle kohal?

Kui jälgida temperatuure Eestis 12.-14. maini, siis sisemaal põhjustab väikeseid kõikumisi vaid vihmasadu, kuid saartel ja rannikul on kõik numbrid võimalikult segi.

12. mail oli Tallinn briisi mõju all. Südapäevalgi ainult 12 kraadi sooja, kuid Eesti siseosas samal ajal +25. Järgmine päev, 13. mai. Nüüd on Tallinnas korraga soe - isegi 26 kraadi tuleb ära. Aga Paldiski vaatlusjaam näitab samal ajal +10! 14. mail kell 12 on Paldiskis ka järsku soe - +23. Aga tund hiljem jälle 10 kraadi! Briis on teinud oma töö.

Sel aastal on briisi mõju eriti terav, sest merevesi pole külma talve tõttu suutnud isegi mai keskpaigaks 10 kraadini soojeneda. Samal ajal ründas Eestit kagust tugev soojalaine, isegi tugevam kui tavaliselt sel ajal - +27 on isegi Lõuna-Eesti jaoks mai esimesel poolel üsna haruldane. Tohutu kontrast soojalaine ja külma mere vahel tekitab ka tohutuid erinevusi - isegi paari kilomeetriga võib temperatuur ligi 10 kraadi muutuda.

Kuidas tekib merebriis? Maa kohal tekivad mõni tund enne keskpäeva päikese ja sooja õhumassi mõjul tõusvad õhuvoolud. Külmal merel on õhk paarisaja meetri kõrgusel aga märksa soojem kui merepinnal. Tekivad laskuvad õhuvoolud. Tuul liigub aga teatavasti kõrgema õhurõhuga alalt madalamale. Seal kus on laskuvad õhuvoolud, tekib pinnal kõrgem õhurõhk ja tuul hakkabki puhuma mere pealt maa poole. Nii jõuab külm mereõhk algul rannaribale ja siis juba kilomeetrite võrra sisemaale. Väga kaugele ta ei tungi, sest millalgi hakkab soe maaõhk võitu saama.

Selline klassikaline olukord oli 12. mail, mil rannikupiirkonnas igal pool valitses jahe ilm. Sest siis oli tuulevaikne. Mis aga juhtus 13. mail? Puhuma hakkas mõõdukas kagutuul, mis tekkis juba piirkondlikest õhurõhu erinevustest. See osutus tugevamaks kui merebriis ja Tallinna kohal puhus külma õhu merele tagasi. Kuid Paldiskis, mis oli liialt merele avatud, ei olnud kagutuulel ikkagi piisavalt jõudu briisi tõrjumiseks. Seega - tallinlased võivad kevadel loota soojale ilmale vaid siis, kui sooja õhumassiga kaasneb ka paraja tugevusega maatuul.

Kui aga puhub lihtsalt põhjatuul, siis see ei ole briis. Tavaliselt tähendab maikuine põhjatuul seda, et külm õhk jõuab kõikjale. Siis polegi näiteks Tallinna ja Tartu temperatuuril suuri erinevusi, sest õhumass ise on sedavõrd külm, et meri enam seda külmemaks ei tee. Näiteks igast küljest avatud väikesaartel on olukord, kus alati puhub meretuul, seega pole tegemist briisi, vaid lihtsalt tuulega merelt.

Mis saab lähipäevil Eesti rannikul edasi, seda on raske ennustada. Tuule kiiruse või suuna muutumine võib ilma dramaatiliselt muuta. Ja küsimus polegi selles, et +27 asemel tuleb +20, vaid lausa +10. Nii suur võib olla maikuus kontrast!

Koerailm

Tänane päev, 4. mai, näitab kujukalt, kui halb võib Eestis kevadine ilm olla. Seepärast tuleks ka lõpetada asjatu hala, mida olen kuulnud nii mõneltki poolt, et aprill oli meil külm. Kui palju oli aprillikuus nii külmi päevi nagu täna? Vaid mõned üksikud.

Nagu ma eelmises sissekandes kirjutasin, tuligi aprilli keskmine üle normi - Eesti erinevates paikades 3,0-6,7 kraadi, norm on aga 2,4-4,6. Kui ei usu, vaadake siit ning EMHI küljelt näeta ka seda, et sademete ja päikesepaiste hulk oli tänavu aprillis ka täiesti normaalne.

Siiski toon ma siin mustvalgel välja 30-numbrilise rea, tänavuse aprilli erinevate päevade temperatuuridest, mõõdetuna kell 14. See on selline (täisarvuni ümardatud): 12, 5, 2, 4, 14, 1, 3, 8, 9, 7, 7, 10, 10, 10, 10, 10, 10, 4, 8, 8, 10, 4, 2, 6, 11, 13, 16, 8, 7, 17. Jagame summa 30ga ja saame +8,2. Soe või külm? Minu vanaisa pidas pensionipõlves kalendrit igapäevaste temperatuuridega umbes 20 aastat, samuti on mul käepärast ligi 50 vaatlusaasta vihikud ühelt tuttavalt, kelle vanaisa samuti vaatlusi tegi. Analüüs näitab, et Tallinnas on päevane (mitte ööpäevane, mis on madalam) keskmine aprillis tavaliselt +6 kuni +8. Sellesse vahemikku langeb üle poole aprillikuudest. Tehke, mis tahate, aga tänavune +8,2 kuulub selles reas soojemasse poolde. Kuigi on ka mitmeid tunduvalt soojemaid aprille.

Tänavuses reas on üks huvitavamaid 8.-17. aprillini kestev ühtlane temperatuur vahemikus +7 kuni +10. See ongi üks petlikumaid siin reas. Mõni peab seda külmaks, kui tervelt kümne päeva vältel pole kordagi üle 10 kraadi sooja. Aga paraku ei ole selline rida külm. Kui näiteks võrrelda möödunud (2009) aastaga, siis +1 ja +5 vahemikus jahedaid päevi oli mullu rohkemgi, ent oli ka palju rohkem sooje päevi (+15 ja üle).

Nii et numbritega on selline lugu, et need ei valeta. Võime siin näiteks tuua sellised valdkonnad nagu kultuur ja sport. Teatris võivad inimesed jäädagi vaidlema, kas näitleja A või B mängis selles etenduses paremini - mulje on ikka subjektiivne. Aga näiteks spordis võid sa öelda, et A on B-st tegelikult parem, paraku pole su arvamusel mingit kaalu, kui B mängu võitis. Seal määrab tulemus nagu ka ilmavaatlustes.

Nüüd veel niipalju, et märtsikuises Maalehes olid ilmatargad enamasti ühel nõul, et maikuu tuleb meil keskmisest soojem, aprill aga jahedam. Kahjuks olin ka ise nendega nõus (vaata sissekannet 11. märtsist). Minu üldisemas ennustuses seisis, et pärast külma talve peaks aprillist septembrini olema meil vaid kaks keskmisest soojemat kuud ja üks neist võiks olla mai. Nüüd on aga üks keskmisest soojem kuu juba möödas - aprill. Nii on karta, et maisse ja juunisse kuigivõrd soojust ei jagu. Igal juhul on EMHI maikuu ennustus ka pessimistlik.

Nojah, nii hullu ilma nagu täna, õnneks enam ei kordu.

Soe või külm nädal?

Kõigepealt tuleb tunnistada viga. 5. aprilli sissekandes märkisin, et see päev jääbki Tallinnas kuu kõige soojemaks. Ent ei jäänud. Täna, 27. aprillil ületati pealinnas +16 kraadi piir. Hämmastav, et Tallinnas oli kella 12 ajal isegi kraadi võrra soojem kui Tartus, aga vahel nii juhtub. Eks see sõltub muidugi ka pilvisusest.

Kas tegemist on soojalainega, seda oleks ehk palju öelda. Ennnustuse põhjal läheb homme jahedamaks, ehkki nädalavahetusel on taas suhteliselt soe. Kuid näiteks mullu oli meil 24.-28. aprilli vahemikus viis päeva järjest üle 20 kraadi - siis oli tõeline soojalaine. Ma ise ootasin, et aprilli teisel poolel enam temperatuur kuigivõrd ei tõuse ning soojalaine tuleb mai algul. Kuid praegused paar sooja päeva löövad selle pakkumise segi.

Ent nüüd hoopis teise teema juurde. Õhtuleht kirjutas pühapäeval sellise loo - lugege siit! Kes ei viitsi lingile klikkida, neile ütlen, et artikli pealkiri oli: "Uus nädal toob lörtsi ja vihma." Esmaspäeval ilmus aga selline lugu: pealkirjaga "Alanud nädal tõotab tulla soe." Jutt käib samast nädalast - sellest, mis praegu teist päeva kestab. Kusjuures, kui te vaatate lugude sees olevat ilmaprognoosi, siis ega numbrid ei muutunud - mõlemad ennustused sisaldavad nädala alguse kaht sooja päeva, seejärel langust kolmapäeval-neljapäeval. Temperatuurid on enam-vähem samad.

Mida võime järeldada neist kahest erinevast loost? Aga seda, et üht ja sama ilmateadet võivad inimesed tõlgendada erinevalt. Kui te panete rõhu sellele, et käesoleval nädalal võib öösiti veel miinuskraade esineda, isegi korraks lörtsi sadada, on tõesti külm. Aga kui vaatate päevaseid maksimumtemperatuure - tänaseks pakutud 16, reedeks 18, vahepeal 12 - näib asi rõõmsam.

Muidugi võivad inimestel olla ka erinevad teadmised sellest, milline temperatuur ikka on aprilli lõpu kohta soe. Olen kehtestanud niinimetatud viie kraadi reegli, mis näeb välja selline: talvel (jaanuar-veebruar) on soojad kõik päevad, mil temperatuur üle 0, märtsis üle +5, aprillis üle +10, mais üle +15, juunis üle +20 ja juulis üle +25. Enam-vähem on tegemist numbritega, mis ületavad Eesti antud kuu päevaseid (mitte ööpäevaseid keskmisi!) temperatuure 2-3 kraadi võrra.

Tõsi - näiteks aprilli algus ja lõpp on juba sedavõrd erinevad, et 27. aprillil ei saa me +10 enam tõesti kuigi soojaks päevaks pidada. Praegu võiks olla juba pisut rohkem. Aga üldjoontes peaks see viie kraadi reegel olema õige.

Teine asi on selles, et enamiku inimeste ootused kevade suhtes on suuremad, kui tegelik keskmine eeldab. Aprillis oodatakse juba üle 15, mais üle 20 kraadi sooja. Sisuliselt igal aastal selliseid päevi ka jagub. Tänavugi on aprillis 15-kraadiseid päevi juba päris piisavalt olnud. Aga milles inimesed tihti eksivad, on see, et kui see 15-kraadine soojus saabub, siis arvatakse, et nüüd lähebki kevad ilusti sujuvalt suveks üle. Aga see on küll Eestis võimatu! Külmaperioodid tulevad ikka vahele ja siis tabab eestlasi pettumus. Ja räägitakse pidevalt: küll meil kevaded on viimasel ajal külmad!

Kuid mida näitab EMHI kodulehekülg (loe kliima alt kuukokkuvõtteid!). Viimasel viiel aastal on aprillikuu alati olnud normist soojem: 2005 +1, 2006 +1, 2007 +1,5, 2008 +2, 2009 +2 (numbrid tähendavad siin erinevust tavakeskmisest). Ja tuleb tänavu ka keskmisest soojem! Ja nüüd sama rida teise kevadkuu ehk maiga: 2005 +0,5, 2006 +1, 2007 +2, 2008 +1, 2009 +1. Viis aastat järjest on aprill ja mai olnud Eestis keskmisest soojemad! Kus on siin külmad kevaded?

Tuhapilve mõju all

Kas panite tähele, et Eestis läks ilm külmemaks just siis, kui tuli teade Islandi vulkaani tuhapilve jõudmisest meie maile? Laupäeval sadas ka pisut lörtsi, öökülm on viimastel päevadel igapäevane asi. Tegelikult pole asi muidugi tuhapilves, lihtsalt külm õhumass jõudis juhtumisi ka kohale reedel.

Laupäeval jälgisin hoolikalt sinist taevast. Päike paistis ikka sama eredalt, mingeid muid värve peale sinise polnud küll märgata. Kui keegi suutis taevas näha hallikat tuhapilve, pidi ta olema imelise silmanägemisega. Seda muidugi ei tea, kas meile nähtamatu tuhakiht siiski vähendas päikesekiirguse tugevust. Kuid isegi sel juhul, kui niisugune nähtus mõjutab kliimat, ei pruugi tal olla midagi pistmist konkreetselt Eesti 2010. aasta suve keskmise temperatuuriga. See sõltub eelkõige ikka sellest, millised õhumassid meile jõuavad ja kuidas madal- ja kõrgrõhkkonnad paiknevad.

Eelmises sissekandes kirjutasin, et sooja- ja külmaperioodid hakkavad kevadel vahelduma. Praegu oleme külmas, ent see pole siiski nii külm, kui ilmajaam algselt ennustas. Tõenäoliselt on mõned hullud päevad veel ees. Näiteks 1988. aastal tuli jüripäeval paks lumi maha ja püsis isegi poolteist päeva.

Kuid reeglina pärast 20. aprilli ekstreemselt talvine ilm üle ühe-kahe päeva ei püsi. Selline 5-6 soojakraadiga ilm võib küll kesta nädala või pisut rohkemgi, ent nullilähedane enam mitte. Sest kui aprilli esimese dekaadi keskmine temperatuur on Eestis +1+2 ringis, siis viimane dekaad juba +5+7. See on päris suur erinevus. Samas pole kunagi välistatud, et järgmine dekaad on eelmisest külmem - selline kord on Eesti kevad. Millal me uuesti +15 kraadist ilma tunda saame? Suure tõenäosusega järgmisel nädalal.

Aga tuhapilvest see ei sõltu.