42aastased anorektilised kaksikud Clare ja Rachel Wallmeyeri, kes teineteist nälgimishulluses innustasid, surid nii, nagu nad ennustanud olid – üheskoos. Nende eluküünal kustus põlevas kodumajas.
Austraalia kaksikõed surid, kui nende kodumajas Melbourne’i lähedal puhkes tulekahju. Üks kaksikutest jäi New York Daily Newsi teatel leekidesse, teine heitis ränkade põletushaavade tagajärjel hinge haiglas. See oli kahe tormilise elu traagiline lõpp.
Üle 20 aasta kestnud anoreksia oli teinud õestest elusad luukered ja murelapsed nii oma vanematele, sotsiaaltöötajatele kui ka politseile. Kohalikud võimud peavad Clare’i ja Racheli surma õnnetusjuhtumiks, ehkki sõsarad olid aastate jooksul üritanud teineteisele otsa peale teha: kaks aastat tagasi tabas nende koju kutsutud politsei Racheli õe kõri pitsitamas. Hiljem võeti mõrvakatsesüüdistus tagasi. Väidetavalt olid mõlemad purjus.
Õeksed olid aastaid väljendanud ajakirjanduses veendumust, et anoreksia tapab nad. "Me elame selleks, et surra," ütles Rachel 2004. aastal Austraalia telesaates. Õed olid leppinud kokku, et näljutavad end 25kiloseks. Kaksikute elu päästmiseks kaalusid sotsiaalametnikud nende vangistamist. Clare istuski põgusalt trellide taga, kuid hoopis varguste pärast. Rachel omakorda jäi vahele autojuhtimisega narkootiliste ainete mõju all ning sai tingimisi karistuse inimese rongirööbastele lükkamise eest.
"Koos on kergem surra."
Kaksikud, kelle luutihedus vastas arstide sõnul rauga omale, olid kirglikud pikamaajooksjad. Söömishäired olidki neil tekkinud varajases teismeeas, kui nad jooksmisest sõltuvusse sattusid. Õed olid nii pöörased maratonifännid, et jalaluudesse tekkisid pingutuse tõttu mõrad.
"Me põhimõtteliselt ei söögi midagi," tunnistas Clare 2004. aasta teleintervjuus. "Kui, siis viilu arbuusi." Rachel lisas, et nad joovad dieetkoolat ja kohvi. Päevamenüüsse kuulus vähemalt 20 tabletti lahtistit.
Õeksed möönsid, et pole elus leidnud ei armastust ega õnne. Rachel ütles, et Clare on ainus inimene, kes on tema kõrvale jäänud. "Vähemalt me sureme koos." Õde lisas: "Racheliga koos olles on mõnevõrra kergem surra."
