Lähinädalail peaks Eestisse jõudma Nord Stream AG taotlus, mis Soome ajakirjanduse väitel kompab võimalusi uputada Läänemerre peale olemasolevate torude veel kaks samasugust. Eesti seisukoht ootab edastamist ja võib pakkuda üllatusi.
Mai lõpul Ida-Saksamaa sadamalinnas Stralsundis oma Läänemere kolleege võõrustanud Angela Merkel väljendas jäägitut toetust Nord Streami plaanile korrutada oma Läänemere põhjas kulgevad gaasitorud kahega. Saksa pressi väitel ei võtnud vähemalt sel kohtumisel suurprojekti edasiarendust kritiseerida isegi mitte siiani "pahurad" Balti riigid ja Poola.
Soome välisminister Erkki Tuomioja ütles eelmisel nädalal Yle saates "A-studio", et tegu pole julgeolekupoliitilise küsimusega. Ministri sõnul suhtutakse Soomes võimalikku lisatorustiku ehitusse eelkõige keskkonna vaatevinklist. Soome töö- ja majandusministeerium olevat Nord Streami taotluse viia riigi majandustsoonis läbi lisauuringuid juba kätte saanud.
Ametlik Eesti kõhkleb – taotlust veel pole
Kas saab nüüd lõpuks Eestigi oma osa selles mastaapses Euroopa ühisprojektis? Kas saab meie mjandusvööndis asuv merepõhi koduks Putini-Schröderi energiarelvale, mis hakkab Lääne-Euroopat lõa otsas hoidma?
Tuomioja hinnangul keeldus Eesti koostööst Nord Streamiga ega andnud luba uurida oma majandustsooni just julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Soome välisminister ei soovinud ennustada Eesti otsust uute torude asukoha asjus, kuid leidis, et positiivne otsus vastaks Eesti huvidele.
Siiani pole Läänemerel nähtud gaasitoru turvavaid Vene eskaadreid, rääkimata Gazpromi eralaevastikust. Ka gaasitoru plahvatused pole veel nõudnud ohvriks ühtki laeva.
Eesti asjassepuutuvad ametkonnad hoiduvad ennatlike seisukohtade edastamisest.
"Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Nord Streami plaanidega üldiselt kursis, aga mingeid ametlikke taotlusi meile esitatud pole," annab teada ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper. "Oleme nende esialgse info lihtsalt teadmiseks võtnud."
Vaoshoituks jääb esialgu ka välisministeerium. "Pole põhjust rutata – kui taotlus esitatakse, siis arutatakse seda konkreetsest taotlusest lähtuvalt ning langetatakse otsus," edastab Islandi väljaku ametliku kõhkluse Helen Rits välisministeeriumi pressiosakonnast.
Vaidlust keskkonnamõju üle pole enam vaja
"Kolm aastat tagasi oli teadlastel ametlik keskkonnaministeeriumi määrusega sõnastatud mandaat ehk ülesanne hinnata Nord Streami gaasitoru keskkonnamõju aruannet," meenutab akadeemik Tarmo Soomere. "Moodustati ametkondadevaheline komisjon, kuhu kuulusid meie mereteaduste parimad pead – kokku oli meid kümmekond." Eesti oli Soomere sõnul ainus riik, kus selline komisjon loodi, mis rääkivat eelkõige sellest, kui tähtsaks meil antud küsimust peeti.
"Teadlaste survel tehti neli-viis väga olulist muudatusettepanekut toru paiknemise kohta, aga ka merepõhja uuringute metoodikasse, sealhulgas sellesse, kuidas käsitleda Läänemere eri osi," meenutab akadeemik seda, millest on hiljem tema sõnul vähe räägitud. "Kuna uut taotlust plaaniga paigaldada peale olemasoleva veel lisatorusid, vastaksin siin peaminister Ansipi sõnadega: raske on kommenteerida seda, mida olemas ei ole. Eesti on sellega seotud küsimused väga detailselt läbi arutand juba kolm aastat tagasi. Vastu on võetud ühehäälne otsus parlamendi täiskogu tasemel. Oma seisukoha on öelnud valitsus, millega on saadetud välja signaal, et Eesti ei ole sellest gaasitorust huvitatud ja seda just keskkonnamõju aruannet arvestades. Ma ei näe mingit põhjust diskussiooni taasavamiseks."
Tarmo Soomere leiab, et nüüdki veel ei saa Nord Streami projekti nimetada lõplikult heaks või halvaks, kuna pädeva hinnangu andmiseks pole piisavalt faktilist alust.
