20. augustil korraldas Tallinna teletorn perepäeva, kus teiste huvitavate ja toredate ürituste vahel sai end proovile panna ja jalgsi 21. korrusele sammuda. Õhtuleht võttis väljakutse vastu ja saatis reporteri treppidele selgitamaks, kas silme eest läheb mustaks või ei.
Teletorni programmijuht Tanel Tsirgu ütleb: "1050 astet on päris hea ettevõtmine!" Ta kinnitab, et on selle ränga tõusu järele proovinud.
Eile pääses treppidele vaid eelregistreerimisega ja piletid olid hetkega otsas – igal täistunnil lubati astmetele vaid 20 inimest. Tsirgu suurt entusiasmi 1050 trepiastet uuesti läbida ei näita, aga nõustub siiski reporterit saatma. Väidetavalt kasutasid samu treppe ka Vene dessantväelased 1991. aastal, kui muu hulgas rüüstasid ja lõhkusid nad ka teletorni restorani.
Esimene aste
Kogu ettevõtmine ei tundugi hirmus. Treppide välimus näitab, et need on toetanud paljusid jalgu, ent tunduvad piisavalt kindlad, et ronima hakata. Paar esimest minutit mööduvad reipalt ja ilma suuremate väsimusmärkideta. Retke algul räägib Tsirgu, et peale tavahuvilistele toimus teletornis hiljaaegu võistlus, kus 160 inimest jooksid kõrgustesse, võitja aeg jäi viie ja poole minuti juurde.
Perepäeval ronivad inimesed 21. korrusele umbes 20 minutiga.
Viiendale korrusele jõuame poolteise minutiga, mõne paneelmaja viimasele korrusele ronimine on tundunud keerulisemgi.
Kolmeteistkümnendale korrusele jõuame veidi alla viie minutiga, seal ootab jumalik veeautomaat, peame väikese pausi ja turgutame end kosutava veega, et kohe jätkata.
Teekaaslane teatab, et pärast 13. korrust algab alles tõeline katsumus. Sealtpeale on korruste vahe 10–20 meetrit. Tsirgu ei näita mingeid väsimuse märke, ei hingelda ega võta ka tempot alla.
Küsin igaks juhuks, kas loobumine on veel võimalik. Tsirgu lohutab, et iga korruse peal on lift, millega need, kes oma võimeid ülehinnanud on, retke peatada saavad.
Palun peatust
17. korrusel tunnistan minagi, et valitud tempoga hakkab pea kergelt surisema ja vestlus teekaaslasega jääb järjest vaiksemaks. Lootus kohale jõuda väheneb iga astmega, korruseid loen aga hoolega. Tsirgu võttis aga agaralt kõnesid vastu ja ajas tööasju, tunnistades siiski viimasele helistajale, et ronib ajakirjanikuga treppidel ja rääkida on veidi raske.
Kaks minutit enne lõpetamist palun väikest peatust, et hetke hinge tõmmata. Käes oli 19. korrus. Kas tõesti jaksan?
21. korrus on lõpuks käes – 14 minutit ja 20 sekundit. Emotsioonid, mida tunnen – saingi hakkama! Tunnistan, et rohkem sellist ronimist ette võtta ei tahaks, las see jääda üheks elamuseks.
Alla läksin loomulikult liftiga. Sõit kestis 49 sekundit.
20. august 1991 Tallinna teletornis
Enne keskööd otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on taas iseseisev vabariik. Vabatahtlikud saabusid torni kaitsma. Torni 21. korrusel kaitses kaks relvastatud politseinikku, kodukaitset esindav Uno Kaseväli ja teletorni seadmete operaator Jaanus Kokk. 21. augusti varahommikul kell 4.30 tegid Nõukogude Liidu dessantväelased katse hõivata Tallinna teletorn. 21. augustil umbes kell 15.30 tulid kaitsjad tornist hõisete saatel välja. Dessantväelased korjasid oma kraami kokku.
Tallinna teletorni perepäev
Peale trepikõnni "Tõuse taevasse!" korraldati perepäeval palju üritusi: Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkestri kontsert "Klassikaline POP", Tartu üliõpilasteatri performance "Teletorni kaitsmine", lapsed meisterdasid noorkotkaste ja kodutütardega, esitleti filmiarhiivi parimaid palu teletorni kaitsest, näitus "Vabaduse teel 1990-1991", mida täiendas installatsioon "Elektrooniline lahing".
Teletornis tähistati ka ERSP asutamise 24. aastapäeva
Tallinna teletorni kogunesid eile ka IRLi esimees Urmas Reinsalu ja Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliikmed, et tähistada ERSP asutamise 24. aastapäeva ja IRLi sünnipäeva.
"ERSP on Eesti taasiseseisvumise üks sümboleid, kelle tegevusele võlgneme iseseisvumise taastamisel palju. Täna on põhjust seda meenutada, kuna kolm aastat enne Eesti vabariigi taasiseseisvumist asutati täna 24 aastat tagasi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei," rääkis Urmas Reinsalu. Reinsalu rääkis kogunemisel, et Eesti rahvusliku poliitika kõige olulisemad märksõnad on täiendava kindlustunde pakkumine eesti rahvale ja eestluse hoidmine. "Ka tänase Euroopa rahanduskriisi keskmes tahab Eesti inimene kindlustunnet. See ongi Eesti rahvusriigi tähtsaim praktiline ülesanne: kindlustunde kasv eesti rahvale. See tähendab kindlustunnet, et rahvas ei hääbu. See tähendab kindlustunnet, et inimeste elujärg paraneb," rääkis Reinsalu.
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam lisas, et Eesti väärib NSVLi aktiivse lagundaja tiitlit. ERSP sõnum oli tema sõnul, et täielik poliitiline sõltumatus ja rahvusriik toob kaasa majandusreformid, mitte vastupidi.
Urmas Reinsalu tänas kõiki ERSP asutajaid panuse eest, mille tähendus Eesti ajaloos üha kasvab.
Tallinna teletorn
Torni kõrgus: 314 m
Vaateplatvormi kõrgus: 170 m
Alus merepinnast: 24 m
Kogukaal: 20 000 tonni, sellest 17 500 tonni kaalub betoonosa
Vaateplatvormi läbimõõt: 38 m
Vundamendi sügavus: 8,5 m
Vundamendiplaadi paksus: 2,5 m
Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet
13.–18. korruseni on torn seest tühi (seal on ainult liftišahtid ja tuletõrjetrepp)
Liftisõit torni tippu: 49 sekundit
Ehitise arhitekt on D. Basiladze, insenerid D. Obõdov, J. Sinis
Tallinna teletorn on Tallinna kõrgeim ehitis. 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm oli külastajatele avatud 26. novembrini 2007, kui see tuleohutusnõuetele mittevastavuse tõttu suleti. Pärast remonti avati torn taas külastajatele 5. aprillil 2012.
Teletorn ehitati 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas peetud purjeregatiks. Nurgakivi pandi 30. septembril 1975, ametlik avamine oli 11. juulil 1980.
