"Teie jagate tarbimisandmeid konkreetse elektrimüüjaga ja tema hakkab teile vabaturu tingimustes tekitama hinnalõkse," kutsub Sirbi teadustoimetaja Marek Strandberg kaugloetavatest elektriarvestitest keelduma.
Strandbergi arvates hakkavad inimeste tarbimisharjumustest täpset ülevaadet saavad ektrimüüjad käituma nii, nagu praegu teevad kommunikatsioonikasutusest ülevaadet evivad mobiilifirmad, tehes kliendi kõneharjumustest lähtuvaid pakkumisi.
"Detailse tarbimisteabe kättesaadavaks muutmine Elektrilevile muudab tarbija kaitsetuks," ütleb Strandberg oma blogipostituses. "Kui elektrit vahendav ettevõte teab tarbimismustrit, on ta eelisolukorras teiste samasuguste ees. Eestis on eelis-olukorras mõistagi elektritootjana Eesti Energia, mille tütar-
ettevõte Elektrilevi haldab meerikuid. On selge, et neist kogutav detailne tarbimisinfo pole kättesaadav teistele tootjatele ning see avab võimalused luua erinevaid hinnalõkse. Neid hakataksegi tegema ja nii tekib olukord, kus soodsa hinnaga elekter teistelt tootjatelt ei hakka iial inimesteni jõudma."
Elektrilevi: Strandberg levitab valeväiteid
Strandberg leiab, et kuni ei ole tarbijate privaatsus tagatud, tuleks kaugloetavatest arvestitest keelduda. "94 miljoni euro eest paigutatakse 2016. aastaks
600 000 kaugloetavat arvestit ning raha selleks maksavad tarbijad võrgutasudena enda taskust," ütleb Strandberg.
Elektrilevi kauglugemise pro-grammi juhi Mait Rahi sõnul sisaldab Starndbergi blogipostitus väärarusaamu ja valeväiteid.
"Meie kohus on mõõta tarbimist seaduses ettenähtud alusel ja edastada vajalik info Eleringi juurde loodavasse sõltumatusse andmelattu, mille kaudu elektrimüüjad saavad võrdsetel alustel info kliendile arve väljastamiseks," selgitab Rahi. "Elektrilevi ei saa eelistada mingil juhul üht elektrimüüjat teisele – selleks on meil ka võrdse kohtlemise tegevuskava, mille täitmist kontrollib konkurentsiamet, ja seetõttu on alusetu väide turu moonutamisest."
Mis puudutab elektrikogustega seotud teabe kaitset, siis siin kehtib Rahi sõnul samasugune kord nagu juba nüüd võrgus olevate kaugloetavate või ka tavaarvestite puhul. "Tarbimisandmetele pääsevad ligi ainult need töötajad, kellel on andmeid otseselt tööülesannete täitmisel vaja. Igast sellisest vaatamisest jääb jälg ehk siis on alati võimalik kontrollida, miks vaadati. Andmeid kolmandatele osapooltele edastame vaid seaduses ettenähtud alustel," toonitab Rahi.
Uued võimalused kurjategijatele
"Meerikud on olemuselt arvutid ja seega suhteliselt lihtsalt rünnatavad," ütleb aga siseministeeriumi infotehnoloogia arenduskeskuse küber-turbeosakonna juhataja Agu Kivimägi, toetudes Ameerika kogemustele, kus kaugloetavaid meerikuid on miljoneid. "Praktika on näidanud, et kurjategijad saavad neid rünnata või omatahtsi juhtida.
Üks võimalus on halvata riigi energiatootmine, lülitades kõik tarbijad võrgust välja," räägib ta. "On klõpsutatud meerikuga elektrit sisse-välja, kuni see on süttinud, seega saab hea tahtmise korral majapidamise põlema panna."
Kivimäe sõnul on meerikud vähemalt alguses suurusjärgu jagu vähem turvatud kui näiteks pangasüsteemid. Tema sõnul tekib kellelgi kindlasti soov nende abil raha teenida, ehk siis mõeldakse välja võimalus tekitada tegelikust väiksem elektriarve. "Võib tekkida täitsa legaalne firma, mis paigaldab mingi vidina, ja see tekitab näiteks 15% väiksema arve. Miljonite klientide juures on summast mõne protsendi endale saamine täitsa arvestatav teenistus," ütleb Kivimägi.
Uute meerikute plusspoolele paneb ta tõenäoliselt tekkiva võimaluse võlglastel kaugjuhtimise teel vool välja lülitada.
Meerikust loobuda ei saa
Kas tarbijal on võimalik kaugloetavatest meerikutest loobuda? "Kui kliendil on võrguleping, ei saa ta loobuda tarbitud elektrikoguste mõõtmisest," vastab Mait Rahi. "Võrguettevõtja peab aga mõõtmiseks kasutama selliseid lahendusi, nagu seadused ette näevad. Kuni 2016. aasta lõpuni on seadusekohane ka tavaline kohtloetav arvesti, pärast seda praeguste õigusaktide kohaselt enam mitte. Seega seadus kaugloetavast arvestist loobumise võimalust ette ei näe."
