Siim otsis endale suveks tööd, kuid midagi sobivat ei leidunud - ja kõik tema sõbrad olid ka juba tööl. Siis aga naeratas talle õnn ning ta leidis tasuva teenistuse, kus.. ei pea praktiliselt mitte midagi tegema!
Husqvarna korraldas Eesti parima suvetöö valimise, kuhu laekus lausa 900 kandideerimisavaldust. Võitjaks osutus 21aastane geenitehnoloogiatudeng Siim Uhtjärv. Mis on siis Siimu tööks? Ta peab jälgima, kuidas muru kasvab. Teisisõnu: ta peab seitse tundi päevas ja viis korda nädalas olema värske õhu käes, lugema raamatut ja võtma sõpru vastu. Ta võib teha ükstaspuha, mida tahab, nii kaua, kuni see toimub Tallinnas Tornide väljakul. Elu kui lill! Õhtuleht käis vaatamas, kuidas Siimu tunnid "tööd tehes" mööduvad.
Siim veedab oma tööpäevad lamamistoolis lugedes või külla tulnud sõpradega lobisedes. Enda sõnul tal seal igav ei ole. "See on täpselt, kuidas sa ise oma aega sisustad - mina loen raamatut, mida olen ammu lugeda tahtnud. Tahan vähemalt kaks inglisekeelset raamatut läbi lugeda," ütleb Siim ja osutab paksule raamatule oma seljakoti peal.
Oleme end mugavalt sisse seadnud, kui ühtäkki sõidab miski lamamistoolile sisse. Mingi loom!? Ei, see on iseliikuv muruniiduk. Leiutis ei hakka aga väevõimuga lamamistooli maha rammima, vaid tagurdab kohe tagasi ja hakkab uuesti sõitma. Sinka-vonka mööda pisikest muruplatsi. Ega suurt midagi niita polegi, arvestades seda, et niiduk teeb tööd mõnetunniste pausidega.
Vahepeal hakkab vihma tibutama. Uurin juba ümbrust, kuhu saaks paduka ajal pageda. Kuid Siim tõmbab ülisuure musta vihmavarju välja, mis tal varustusega kaasa on antud, ja teatab, et tema ei lähe vihmasajuga mitte kuhugi. "Mind vihm ei häiri. Vihmavari on ju suur," teatab ta. Kuna Siimu esimene töönädal oli üsna soe, tekitas kõrvetav päike hoopistükkis rohkem muret kui jahe ja pilvine ilm. "Eelmine nädal oli jõhker. Pärast tööd käed kõrbesid. Nii pea, kui rohkem päikest sain, hakkasid käed kohe jälle kipitama," tunnistab Siim. Võrdleme, kumma käed on pruunimad. Jah, Siim võidab selle võistluse vaatamata sellele, et on pidevalt 30se kaitsefaktoriga kreemi kasutanud.
Juttu ajades viipab Siim kahele mööduvale töömehele. "Need on Bruno ja Tiit. Väga lahedad tüübid!" selgitab ta. "Muidu peavad nemad seda platsi hooldama, aga praegu olen mina siin." Lisaks Brunole ja Tiidule on ta veelgi uusi "tuttavaid" saanud. Tihtipeale tullakse uurima, millega noormees õigupoolest tegeleb. "Hästi palju inimesi käis alguses mind vaatamas. Öeldi, et nähti mind telekast ja loeti ajalehest ning taheti siis ise näha," muigab ta.
Selle kahe tunni jooksul, mis me Siimuga Eesti parimat suvetööd teeme, saame veelgi tähelepanu. 20ndates noormees astub Siimu juurde ja uurib, mis see küll on, mis niimoodi mööda muruplatsi liigub. Mehel on rohkelt küsimusi! Väike laps ajab niidukit mööda platsi taga, isa tema järel. Nooruke giid astub turistide grupiga Siimu muruplatsi juurde ja räägib, millega poiss siin tegeleb. Välismaalased vaatavad uudishimulikult, üks patsiga mees lausa lehvitab meile. Üldiselt saadab Siimu tööd positiivne suhtumine. "Kõige kummalisem on see, et inimesed tulevad ja soovivad mulle jõudu. Mul pole ju füüsiline töö!" lisab ta muigvelsui.
Kohe kindlasti on Siim süllekukkunud tööga igati rahul. Ta oli varasemalt mitmesse töökohta kandideerinud, kuid tema kurvastuseks polnud õnnestunud kuhugi palgale saada. "Kõik mu sõbrad olid leidnud töö ning see oli minu jaoks nii demotiveeriv. Aga nüüd on mul hea olla - kõik sõbrad käivad tööl ja mina olen ka tööl!" rõõmustab ta. Ja muide, ta poleks peaaegu tööintervjuule jõudnud ja tööd saanudki. "Hakkasin Kuressaarest Tallinna sõitma ja buss oli välja müüdud. Olin viimane, kes bussile mahtus," meenutab ta.
Mida hakkab Siim peale aga teenitud 1000 euroga? "Ma lähen hambaarsti juurde ja kui sealt üle jääb, siis tahan kuhugi reisile minna!" teatab ta.
