Kuus aastat kohtuvaidlusi ja 15 aastat kemplemist perekond Sõnajalgade ning linnavalitsuse vahel päädis sellega, et Lauluväljaku vahetus läheduses seisvat räämas hoonet polnud enam võimalik päästa. Nüüd see lammutati.
"Ma ei tahaks linna kohta midagi halba öelda. Ma tõesti ei tea, miks see asi nii kaua aega võttis," kahetseb Oleg Sõnajalg, et maja pikkade vaidluste ajal kurva saatuse hoolde jäeti.
Linnavalitsus lubas hoonesse ametipindu
Kui Sõnajalad 2010. aastal juugendstiilis suvemõisa Lauluväljaku lähedal endale said, oli hoone juba lagunenud. Õigupoolest oli see elamiskõlbmatu juba 1995. aastal, kui Tallinna linnavalitsus andis kinnistust viis korterit aktsiaseltsi Sõnajalg töötajatele kasutada. Tingimuseks oli, et hiljem hingusele läinud TV1 omanikfirma teeb ametipindadel remonti ning ehitab majale uue katuse. Segaste erastamistehingute aegu jäi osapooltel kahe silma vahele tõsiasi, et tollal võis ametipindu kasutusse anda vaid linnavolikogu. Seega oli linnavalitsuse otsus õigustühine.
Häärberi kallal kõpitsenud Sõnajalgade ponnistused polnud piisavad. Linna hinnangul oli hoone ikka elamiskõlbmatu, kuigi eluruumidesse olid elanikud sisse kirjutatud.
Järgmine käik: ametipindade erastamine
2001. aastal soovisid Sõnajalad erastada nende kasutuses olnud ametikortereid. Linn keeldus. Rahulolematud elanikud alustasid seepeale 2004. aastal kohtuteed, et sealtkaudu õigus saada. Sõnajalad olid ostnud veel seitse korterit Hansa Liisingult ja linnale jäi vaid viis korterit. Korteriühistu koosolekul otsustasidki majast enam kui poole enda omandusse saanud Sõnajalad remondi teha ja Tallinna Kesklinna valitsus pidi nõustuma kohustusega, et renoveerimisel kaetakse kulud proportsionaalselt. Kuid hind olnuks linnavalitsuse esindaja hinnangul liiga kõrge – 14 miljoni krooni eest saanuks ehitada uue maja.
"Me tegelikult investeerisime sinna raha ja omal initsiatiivil hakkasime seda korda tegema. Siis ootasime ka linna kaasa, aga korrastamine polnud nende huvides ning sinna see jäi," kirjeldab Oleg Sõnajalg.
Keerulisse olukorda sattununa otsustas linn lõpuks võõrandada ka talle kuulunud korterid. 2007. aastal arutlusel olnud volikogu otsuse eelnõu märkis ühe müügipõhjusena elamu avariiohtlikku seisukorda ning soovi hoonet säilitada. Lisatingimusena nõuti, et ostjad loobuvad Tallinna halduskohtule esitatud kaebustest ning edaspidi pole Sõnajalgadel majaga seoses mingeid nõudeid. Samal aastal taotlesid pooled hoopis menetluse peatamist, sest ühe osalise surma järel oli selgusetu tema õigusjärglane. 2008. aastal pärimisküsimused lahendati, samuti määrati korterite müügihinnaks umbes 2,5 miljonit krooni.
2010. aastal tegi linnavolikogu otsuse, millega kiidab heaks Pirita tee 10 kinnistul linnale kuuluva viie korteriomandi müügi ning Sõnajalad ostsidki ihaldatud maja endale. Nende sõnul võinuks kogu see kohtuvaidlus olemata olla, siis oleks olnud veel võimalik maja päästa. Korduvalt põlenud maja lammutamiseks anti luba eelmisel nädalal.
Magusa krundi tulevikule pole vennad veel mõelnud. "Praegu ei olegi otseselt mingeid plaane. Selge see, et ta on potentsiaalne kinnisvaraprojekt," ütleb Oleg.
Sõnajalgade häärberisaaga
1995 annab linnavalitsus hoone aktsiaseltsile Sõnajalg kasutamiseks tingimusel, et ettevõte teeb viiele ametikorterile remondi.
2001 linn keeldub ülejäänud kortereid Sõnajalgadele müümast.
2003 ei rahulda linn sissekirjutatute soovi sõlmida üürilepinguid.
2004 esitatakse kaebus kohustamaks linna viima lõpuni erastamistoimingud.
2005 ostavad Sõnajalad ära seitse erastatud korterit Hansa Liisingult.
2007 taotlevad pooled kohtult menetluse peatamist.
2010 kohtuotsuse alusel saavad maja ainuomanikeks Sõnajalad, kes kompromissi põhjal kinnitavad, et tagantjärele ühtegi rahalist nõuet linnale ei esitata.
2011 võõrandab linn talle kuulunud Pirita tee 10 osaluse.
2012 väljastatakse luba elamu täielikuks lammutamiseks.
