Kui Tallinna Stroomi ranna vetelpäästja, laps süles, tema ukse taha jõudis, polnud ema tütre kadumist veel märganud. Hetkest, mil alasti tüdruk rannavalvur Danieli tähelepanu köitis, oli möödas paar tundi.
"Tüdruk jooksis paljalt ringi, ta jalal olid marrastus ja sinikad. Küsisin: kus su ema on ja kus riided?" räägib Daniel. Laps sibas üleeile sihitult ringi ja just see rannavalvuris kahtluse tekitaski. "Tüdruk käitus rahulikult ja ei tahtnud minuga üldse rääkida. Ta teadis kindlalt, kus on ja mida teeb," jätkab Daniel. Et last üldse tähele pandi, oli suur juhus - kuigi vesi oli külm, oli ilm soe ja inimesi rannas palju.
Lõpuks selgus, et tüdruku ema on kodus ja tütre rannaskäigust pole tal õrna aimugi. Seepeale otsustas Daniel lapse rannahoonesse G4S ruumidesse viia, et talle kas või kommi pakkuda ja midagi selga panna.
Kui pisipiiga koduuksest sisse astus, paistis sealt ema, kes istus arvuti ees. Avatud oli suhtlusportaal. Ta tunnista lapse omaks, polnud aga tema kadumist märganudki.
Edasi saad lugeda paber- või digilehest, või tellides artikli veebist!
