Kui üks jalgpallimeeskond võidab kolm suurturniiri järjest, jääb teo vägevuse kirjeldamiseks sõnu niikuinii puudu. Sestap: las Hispaania eest räägivad parem numbrid.
Hispaania pallivõlurid jätsid EM-finaalturniiri võimsaima kontserdi paslikult lõpupäevaks – Itaaliale köetud 4:0 saunaga võeti igasugune alus sõnaga "kui" algavatelt lausetelt.
Kalgid numbrid reedavad: tänane Hispaania jalgpallikoondis on vaieldamatult ajaloo parim.
Lugege, mõelge ja imestage:
1., kes suutnud edukalt kaitsta Euroopa meistritiitlit.
1. Euroopa koondis, kes võitnud kolm suurturniiri järjest – 2008 EM, 2010 MM, 2012 EM. Sarnase finaaliseeria oli varem kirja saanud ka Lääne-Saksamaa (1972 EM, 1974 MM, 1976 EM).
1. maailma- ja Euroopa meister kui ka Meistrite Liiga võitja on Hispaania peatreener Vicente Del Bosque. Maailma- ja Euroopa meisterjuhendaja on ka sakslane Helmut Schön.
1. mängija, kes saanud kahes järjestikuses EM-finaalkohtumises jala valgeks, on Fernando Torres.
1 kogu turniiri jooksul sisselastud värav on pärast 1980. aastat, mil võistlussüsteem muutus, vähem kui ükski teine tšempion.
3 väravasöötu on Xavi andnud EMidel – kõik finaalmängudes.
4 väravaline võit finaalis on suurturniiride kullakohtumiste absoluutne rekord. Senised tippmargid – 3:0 Prantsusmaa – Brasiilia (1998 MM), 4:1 Brasiilia – Itaalia (1970 MM) ja Lääne-Saksamaa – N. Liit (1972 EM), 5:2 Brasiilia – Rootsi (1958 MM).
5 korda 5st on Hispaania võitnud suurturniiril poolfinaalmängu.
9. nullimängu teinud väravavaht Iker Casillas kordas ses arvestuses hollandlase Edwin van der Sari EM-finaalturniiride rekordit.
11 lööki on EMidel postide vahel suunanud äsjase turniiri parim mängija Andres Iniesta. Sellega juhib ta õige huvitavat arvestust: nimelt nende oma, kes pole veel jalga valgeks saanud.
75,9 protsenti mänguajast hoidis Hispaania palli alagrupiheitluses Iirimaaga – EMide rekord alates 1980. aastast. Samas mängus purustati veel tähiseid: 860 söötu ja 788 täpset söötu ning Xavi vastavad näinud 136 ja 127.
681,6 söötu andis Hispaania keskmiselt 90 mänguminuti jooksul. Tegemist on EMide üliveenva rekordiga ning näit on ka peaaegu saja võrra suurem kui Hispaania enda viimatisel MMil suudetu (588).
949 täpset söötu on EMide ajaloos andnud Xavi. Senisest tabelijuhist Zinedine Zidane’ist (843) möödus ta poolfinaalis Portugaliga.
990 minutit järjest pole keegi suutnud suurturniiri play-offis Hispaania väravalukku lahti muukida. Kümnemänguline seeria algas neli aastat tagasi EMi veerandfinaalis ega saa lõppeda enne 2014. aasta MMil.
Iniesta: parim. Torres: suurim, aga...
11-liikmeline peamiselt endistest treeneritest koosnev komisjon (ehk UEFA tehnilise komitee) valis EM-finaalturniiri parimaks mängijaks Andres Iniesta . Hispaania keskväljamaestro pole küll EMidel veel kordagi sihile jõudnud, küll aga on tema roll hindamatu söödumaasina tõrgeteta toimimisel.
Mõneti ootamatult tõusis turniiri suurimaks väravakütiks Fernando Torres, kes kuulus Hispaania kuues kohtumises algkoosseisu vaid ühes. Seejuures jõudis ta Kuldse Jalgpallisaapani finaali viimase kuue minutiga, lüües esmalt enda turniiri kolmanda tabamuse ja lisades seejärel söödu teisele Londoni Chelsea pallurile Juan Matale.
Kui kolm väravat said kirja kuus mängijat, siis tulemusliku söödu sepistasid ka Torres ja Mario Gomez ning Torrest eelistati tänu vähematele mänguminutitele.
See-eest ei mahtunud suurim väravakütt Torres aga tehnilise komitee valitud turniiri 23 parema mängija sekka (seal kümme hispaanlast).
