Läinud nädalal surnud legendaarne helilooja ja produtsent Richard Adler jõudis küll palju, aga rahva mällu on ennekõike sööbinud vaid üks minutipikkune hetk poole sajandi taguselt galakontserdilt, kui Marilyn Monroe nurrus president John F. Kennedyle ajaloo seksikaima sünnipäevalaulu.
Möödunud neljapäeval 90aastaselt surnud helilooja ja Broadway produtsent Richard Adler, kelle õlul oli president John F. Kennedy 45. sünnipäeva galaõhtu korraldamine, lähenes Marilyn Monroele esimest korda pool aastat enne suursündmust konkreetse ülesandega – Monroe peab esitama traditsionaali "Happy Birthday To You" puhtalt ja selgelt. "Ei mingit titehäälset hingeldust, palun!" nõudnud Adler.
Et kõik oleks lollikindel, laulis Adler loo sisse ja saatis salvestise Marilynile kaaskirjaga, et laul tuleb esitada täpselt nõnda. Kuid Marilynil olid oma plaanid.
Enne suurt päeva 19. mail 1962 (ajaloolise tõe huvides – Kennedy tegelik sünnipäev oli 29. mail), kui Marilyn New Yorgis Madison Square Gardenis lavale pidi astuma, tegi Adler temaga proovi. Laul kõlas tema kõrvus kohutavalt – Marilyn ei suutnud kuidagi oma seksikust maha keerata. Vapustatud Adler proovis presidenti hoiatada, kuid too vaid muigas: "Tore!"
Adler valmistus katastroofiks: "Olin kindel, et sellest saab üks ajaloo häbiväärsemaid põrumisi." Milliseks kujuneb galaõhtule järgnenud lõppvaatus, ei osanud peaprodutsent siiski halvimateski unenägudes ette näha.
Juba varem oli Adler põrkunud ägeda nurinaga, miks Marilyn ülepea galal üles astuma peab. Vähemalt presidendi lähiringis polnud saladus, et naise ja riigipea vahel midagi susiseb. Adler kohkuski tagasi. Kennedy aga lohutas: "Oh, kõik on parimas korras. Igaüks satub vaimustusse!"
Adleril oli hirmuks põhjust, sest õhtuks oodati saali 15 000 pealtvaatajat ja kontserdi kandis üle ka televisioon. "Marilyn ameles presidendiga 40 miljoni silmapaari ees," kirjutaski hiljem üks kolumnist.
Etteaste algus tõotas halba. Kõigepealt lasi kurikuulus hilineja Marilyn end mitu minutit oodata, nii et konferansjee Peter Lawford pidi piinlikkusest maa alla vajuma. "The late Marilyn Monroe," poetas ta esinejat tutvustades hiljem oomeniks peetud lause – sõnaga "late" vihjatakse inglise keeles nii hilinejale kui ka kadunukesele.
Kui diiva siis lõpuks prožektori valgusvihku purjetas, ei saanud publik esimesel pilgul arugi, kas daami kurvikas keha on üldse kaetud – imeõhukesest ihukarva riidest, tuhandete sätendavate kivikestega kaetud kleit olnud nii liibuv, et Marilynile tulnud see sõna otseses mõttes selga õmmelda. Kleidi all ei kandnud ta midagi, see oli samuti näha.
Õhk särtsus seksist ja saladustest
Tagatubadega kursis olev näitlejatar Joan Copeland on teleintervjuus väitnud, et Marilyni seksi uhkav kähe hääl tulenes lihtlabaselt sellest, et ta oligi tõepoolest hingetu – viimasel minutil garderoobist väljunud, ei leidnud Marilyn lavale viivat ukseava korrapealt üles ja jooksis närvilises palangus ringi.
Kuid teiste insaiderite väitel teadnud Marilyn täpselt, kuidas seda pala esitada soovib ja täpselt nii talitanudki. Imelihtsat viisi harjutades olevat ta kolm pianisti välja kurnanud ning "Happy Birthday..." kõlanud ta huulil hommikust õhtuni.
Kui mõni saalisviibinu kahtleski enne etteastet, kas presidendil ikka on Marilyniga armulugu, siis pärast laulu need kustusid. "See oli justkui massivõrgutus," kirjeldas ürituse produtsent Adler hiljem. "Marilyn sosistas: "Palju õnne sünnipäevaks!" Rahvahulk rõkkas ja skandeeris. Siis mõistsin, et president on palju andekam showmees kui mina."
Tõsi, Kennedy näis siiski mõnevõrra kohmetunud, kui ta lavale Marilyni tänama ronis.
Väärib märkimist, et presidendi abikaasat Jacqueline Kennedyt pidustustel polnud – väidetavalt eelistanud mehe afäärist teadlik Jackie avalikku alandust vältida.
Kui Kennedy nägi veel ühte sünnipäeva (president mõrvati 22. novembril 1963), siis Marilyn lahkus siit ilmast vaid kolm kuud hiljem. 5. augustil 1962 suri 36aastane näitlejatar ametliku versiooni kohaselt barbituraatide üledoosi.
Sünnipäevalaulust sai Marilyni luigelaul
Seksisümboli surma ümbritsevate vandenõude esirinnas troonib versioon, et tegu oli hoopis Kennedyte klanni tellitud mõrvaga. Mis täpselt presidendi ja Marilyni vahel susises, on ebaselge. Osa allikaid väidab, et neil olnud pikk armulugu, mis ulatunud aega, kui president oli veel vallaline. On ka väidetud, et paari lähim suhtlus piirdunud vaid ühe kireööga.
Depressioonidega maadlev labiilse loomuga Marilyn, keda naistemaias president kergemeelselt pidanud vaid üheks paljudest vallutustest, osutunud aga ettenägematuks nuhtluseks. Mõne sõbra väitel lootnud Marilyn ühel päeval Jackie asemel esileediks saada ning kui Kennedy talle mõista andis, et nendevaheline suhtlus peab lõppema, ei kavatsenud naine relvi põõsasse visata.
Väidetavalt sai just seksikast laulust Marilyni lõpu algus. President olevat leidnud, et Marilyn läks oma etteastega liiale. Marilyni sõbranna Jeanne Carmen väitis ühes telesaates, et just sel saatuslikul õhtul eemaldus Kennedy Marilynist täielikult ja andis mõista, et kõned Valge Maja privaatliinile pole enam teretulnud.
Meeleheitel Marilyn olevat tõotanud: kui Kennedy toru ei tõsta, korraldab ta pressikonverentsi, kus paljastab kogu tõe. Vandenõuteoreetikute arvates nimelt selle vältimiseks Marilyn vaigistatudki.
Olgu tõega, kuidas on, üks on kindel: Richard Adleri lavastatud seksikat sünnipäevalaulu mäletab kogu maailm igavesti kui Marilyn Monroe viimset etendust.
