Saabuvad pühad ja võimalus pärast pingelist tööaastat ometi lõpuks lõõgastuda kipuvad vähendama ka inimeste ettevaatlikkust. See võib kaasa tuua nii traumasid kui ka muid tüütuid tervisehädasid. Millega suvel looduses rännates, sporti tehes ja kodus askeldades arvestada, tuletab meelde Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind.
Pea alkoholiga piiri!
Suvel, kuid eriti just jaanipäeva paiku, on paljudes traumades ja vigastustes süüdi liigne napsitamine. "Inimesed muutuvad uljaks, kipuvad liigselt jõudu katsuma ja liiklusessegi tormama. Õnneks on praegu vähemalt vesi jahedavõitu ja ujuma nii väga ei kiputa. Kuid veeski juhtub just alkoholi liigtarvitamise tõttu suvel palju traagilisi õnnetusi," nendib Eero Merilind.
Sestap soovitab ta alkoholiga piiri pidada ja jälgida ka oma sõpru, et vajadusel takistada neid nii end kui ka teisi ohtlikku olukorda panemast.
Ettevaatust lahtise tulega!
Grillimine ja lõkketegemine on suviti üks eestlaste meelistegevusi. Eero Merilind soovitab tuld tegema minnes panna selga riided, mis väga kergesti ei sütti. Näiteks fliismaterjali võib auk tekkida juba ainsast sädemest.
Hiljaaegu jõudis Merilinnu juurde aga patsient, kelle kulmud, juuksed ja nägu olid tulega kõrvetada saanud, sest ta valas süütevedelikku hõõguvaile sütele. "Talle tundus, et grillsöed on märjad. Tegelikult need aga hõõgusid," selgitab Merilind ja soovitab grillides mõistlikult käituda: kui tundub, et söed ei lähe põlema, tasub jääda kannatlikuks ja süütevedelikku neile liiga kärmelt mitte valada või kasutada hoopis elektrigrilli.
Varu toitu mõistlikult!
Suviti on inimestel kombeks mitmeks päevaks loodusesse minna ja siis kuhjaga toitu kaasa osta. "Ma kuulen ikka aeg-ajalt, kuidas pangede viisi kaasa ostetud šašlõkk kipub halvaks minema. Riknenud toidu söömine toob aga kaasa tervisehädasid," hoiatab Merilind.
Sestap tasub toitu kaasa osta mõistlikus koguses, kiiresti riknevat toitu aga säilitada näiteks kaasaskantavas külmikus.
Allergiaravim ja sääsemürk kotti!
Kõikvõimalike putukate eemale hoidmiseks tasub maale minnes kaasa võtta kõikvõimalikud tõrjevahendid – suitsud, pihustid, kreemid jms. Kui aga tüütud hammustajad on oma töö teinud, soovitab Eero Merilind sügelust vähendada apteegi käsimüügis olevate pihustite ja geelidega, neid leiab sääsetõrjevahendite riiulitelt ka toidupoodides.
Kuid et leevendada võimalikku allergianähtu, mis mõne tundmatu putuka hammustusest on tekkinud, võiks suvel alati kaasa olla mõni allergiavastane vahend, mida saab osta apteegi käsimüügist.
Riietu nii, et ei külmeta!
Suvine palavus võib olla petlik, eriti kui jääda lootma vaid neile õhukestele riietele, millega hommikul välja sai mindud. "Päeval on soe, kuid õhtu ja öö toovad jaheda õhu ja siis on külmetus kerge tekkima," tuletab Eero Merilind meelde ning soovitab alati kaasas kanda ka sooje ja vihmakindlaid riideid.
Batuudil hullajail hoia pilk peal!
Väga mugav on suunata pere pisimad hullama näiteks batuudile. Eero Merilind ütleb, et seda ei tohiks lapsed kunagi teha üksi – hüppavatel lastel peaks silma peal hoidma kas mõni täiskasvanu või saavad suuremad lapsed ise korda hoida. Seda ka siis, kui batuut on ääristatud turvavõrguga.
"Võrk on küll turvalisem, kuid hiljaaegu kukkus üks laps käe katki just läbi võrgu," toob Merilind näite oma igapäevatööst.
Kui korraga hüppab batuudil mitu last, on peavigastused kerged tekkima omavahel kokku põrgates ning kui suurem laps kukub väiksemale peale, võib viimane ohtlikult muljuda saada.
"Kõik lapsed tahavad hüpata, aga kui neid on palju, siis tasub kehtestada kas või ajagraafik," soovitab Merilind.
Ettevaatust rolleritega!
Seadus kohustab küll rollerijuhte liikluseeskirja teadma ja seda järgima, kuid ikkagi kihutab rolleritega ringi palju uljaspäid, nendib Eero Merilind.
Sestap soovitab ta täiskasvanuil karmilt jälgida, kas lapsel on rolleriga sõitmiseks vajalikud oskused, kogemused ja teadmised.
Sõpru ei soovita ta tagaistmel vedada aga sellegipoolest – mitmekesi ühe rolleriga sõita on tunduvalt ohtlikum kui üksi.
Jalgrattaga sõites kiiver pähe!
Suvi lausa kutsub jalgrattaga ümbruskonda avastama. Kui seadus kohustab kiivrit kandma kuni 16aastasi lapsi, siis Eero Merilind soovitab eeskuju ja turvalisuse mõttes sama teha ka täiskasvanuil. Ning kindlasti peaks kiiver olema pere pisimatel, kes rändavad rattatoolis istudes. "Laps on sinna ju kinni seotud. Kui ratas ümber kukub, kukub laps peaga otse maha," selgitab Merilind.
Rulluisutajad õppigu pidurdama!
Rulluisutamine on popp ja mõnus meelelahutus ka neile, kes sõita ei oskagi. "Täiskasvanud saavad hoo küll üles, kuid tarvidusel pidurdada enam ei oska," manitseb Eero Merilind endale rulluisutamise põhitõdesid tervise huvides selgeks tegema, samuti rulluisutades vigastustest hoidumiseks kiivrit ja kaitsmeid kandma.
Kasvuhoonet rohi õhtuti!
Kellel juba maakodus kasvuhoone püsti, kipub seal ka kirglikult askeldama. Kuid kuuma ilmaga võib kergelt juhtuda, et ainevahetusega tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel kujuneb tasakaaluhäire ning inimene saab kuumarabanduse.
Püüdmaks kehas vedelikukaotust ennetada, riietu õhemalt ja hoia käepärast joogipudel. Sama soovitus kehtib kuumal suvepäeval ka väljaspool kasvuhoonet toimetades. Õues kulub päikesekaitseks ära peakate.
Kõige kindlam viis kasvuhoones kuumarabandust ennetada on aga seal askeldada kas varahommikul või õhtul.
