Täna hommikul suri pärast rasket haigust riigikogu liige, kunstnik ja saatejuht Raivo Järvi. "Tema viimased sõnad mulle olid: "Elul pole häda midagi," meenutab kolleeg Heimar Lenk.
Temalt elu röövinud raskest haigusest Raivo Järvi Riigikogu kolleegidele ei rääkinud. Kuid Heimar Lengi riigikogulasest tuttav märkis jahmunult: "Raivo on nii kõhnaks jäänud..."
Pärast Järvi kokkukukkumist raadioeetris 3. juunil ta enam Riigikokku tööle ei tulnud. Kuid kuluaarides räägiti, et Järvi on saanud intensiivset kiiritusravi ning loodab terveneda. Samas tõdeb Lenk, et tipp-poliitik teab, et avalikkuse silmad on alati temal ning sageli tuleb ka halva mängu juures head nägu teha.
Üks Järvi erakonnakaaslasest kolleeg aga tõdeb, et oli osanud kurvaks uudiseks end ette valmistada ning mõne päeva eest Järviga rääkides kõlas tolle hääl nukralt ja lootusetult.
Heimar Lenk meenutab, et vestles Järviga viimati enne Kuku raadios juhtunud intsidenti: "Oli väga ilus ilm. Raivo seisis Riigikogu trepil ja suitsetas. Ta kiitis ilma ja ütles: elul pole häda midagi! See oli meie viimane jutuajamine."
Põhjalikumalt vestles Lenk Järviga umbes kuu aja eest, kui jutuks tuli, miks pole riigikogulastel lubatud ERR-is saateid teha. Et nii Lenk kui ja Järvi vanade telemeestena oleksid seal siiski esineda soovinud, tegid nad tulevikuplaane, lubades jõud ühendada ning püüda siiski läbi suruda, et mõnikord võiksid ka rahvasaadikud ETV-st või riigiraadio eetrist läbi astuda.
Lauanaaber väliskomisjonist, erakonnakaaslane Imre Sooäär meenutab Järvit soojade sõnadega: "Ma ei mäleta ühtegi riiki, või ajastut, mille kohta tal polnud mõnda vahvat lugu jutustada. Isegi siis, kui need teinekord teemaga ei haakunud, aitasid tema varrukast tulevad anekdoodid ja seiklusjutud maandada pingeid ja tõid alati kõigi näole naeratuse. Mäletan teda juba lasteaiast, kui onu Raivole ja kass Arturile ise pilte joonistasin. Ta ei muutunud ajas. Aeg voolas temast lihtsalt läbi."
Raivo Järvi sündis 1954. aasta 23. detsembril Pärnus. Ta lõpetas Tallinna 46. keskkooli 1973. aastal ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal.
Kunstnikuna on Järvi illustreerinud raamatuid, millest tuntumad on olnud lastele mõeldud teosed. Samuti on ta töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis, Kanal 2-s ja Kuku raadios. Laste südametesse jõudis ta ETV legendaarse "Kõige suurema sõbra" ning Kanal 2-s jooksnud "Onu Raivo jutupliiatsiga".
Poliitikuna oli Järvi tegev alates 1998. aastast. Alguses kuulus ta Mõõdukate hulka, Reformierakonna liikmeks sai ta 2002. aastal ja Riigikogu liige on Järvi olnud alates 2003. aastast.
Et Järvi tervisega on kehvasti, sai avalikkus aimu, kui ta Kuku raadio eetris oma saate "Onu Raivo rännakud" tosin minutit enne lõppu katkestama pidi. Järvil oli raske sõnu hääldada ning ränga valu tõttu olevat ta enda sõnul võtnud suure annuse valuvaigisteid.Enda olukorda poliitik täpsustada ei soovinud, kuid möönis: "Mu elus on praegu üks rängimaid perioode."
