"Oot-oot, kui vana ma siis olen – 64? Loomulikult rokime ka termikate 50. juubelituuril ja kuidas veel! See oleks midagi enneolematut ja võimast – ma ei teagi ühtegi eesti bändi, kes midagi seesugust oleks seni korda saatnud. Kui elame, siis rokime!" ütleb ansambli Terminaator solist Jaagup Kreem, kes lubab Eesti lavadel raudse tervise juures surmani rokkida.
Sul on selja taga 25 aastat bänditegemist – kuidas sellele ajale tagasi vaatad?
Eks ta üks hullumeelne aeg on olnud! (Naerab.) Aga vanasti oli ühtemoodi ja täna on kuidagi teisiti. Vanasti sai öötundideni ennast publikuga samale lainele viidud, praegu pole näiteks seda vaja.
Et siis täna enam polegi napsu ja nalja?
Ma ei ütle, et me mingid pühakud oleme, kuid eks elu on õpetanud ja näidanud, et bänditegemine on midagi enamat kui ainult lõbu.
Tunned sa vahel laval olles seda kunagist maagilist noortebändi tunnet ka veel?
Eks ikka. Näiteks kolm aastat tagasi, kui meie bändiga liitus Taavi Langi. Ta oli siis vaid 24aastane ning see nooruslik jõud ja energia tõi bändile uue hingamise. See on ausalt paganama hea tunne!
Aga see bändi tegemine ja tsikliga ringi kihutamine – on see sinu jaoks ka miskit moodi nooruse pikendamine?
Muidugi on, olen sellega täiesti nõus. Iga päev koju sõites näen ma mere ääres neid lohesurfareid, kellest nii mõnedki on minust vanemad. Samuti on ka vanemaid tsiklimehi. Inimene ju peabki tegema seda, mis talle meeldib.
Tunned sa vahel ka seda, et oled juba vanaks jäänud?
Kui päris ausalt ütlen, siis ei tunne. Mis vanus see 39 eluaastat ikka on! Pärast lavalt maha tulekut olen ma loomulikult omadega läbi, kuid publikult saadud energiapauguga taastun ruttu. Ja nii see kõik edasi lähebki...
Millised on olnud Terminaatori jaoks kõige keerulisemad ajad ja miks?
Eks see verevahetuse teema ikka ole. Mäletan veel, kui vist oli aasta 1996, kui Elmar Liitmaa meie bändist esimest korda ära läks (ja temaga ühes meie klahvkamees Harmo Kallaste). Siis mõtlesin küll, et mis edasi saab. Kutsusin bändi enda vana hea sõbra Sullivani, kes meelsasti meiega liitus. Sama asi juhtus uuesti 2009. aastal – siis mõtlesin uuesti, et nüüd on vist küll Termikaga lõpp. Kuid meie bändi rütmipoisid Henno ja Roll ütlesid kohe, et vaata, meil on siin noor poiss võtta – Taavi. Esimesest päevast oli ta bändi täieõiguslik liige ja bänd sai jälle kõva hoo sisse.
Aga miks te verd vahetasite?
Sellega on juba niimoodi, et kogu aeg koos olles tüdinevad inimesed üksteisest ära. Tekivad hõõrumised ja muu sellega kaasnev. Ju see siis meil samamoodi läkski.
Millised on olnud Terminaatori kuldajad? Või on need veel ees?
Siin on mitu külge – kui meenutada Terminaatori katusekontserte või seda, kui bänd hakkas hoogu üles võtma... Loomulikult olid need ajad täiesti pöörased. Samas – kui mõelda ja küsida näiteks maailmakuulsa Aerosmithi käest, millised on olnud nende kuldajad, siis ma usun, et nad vastaksid niimoodi: kogu bändi tegemine ongi kuldaeg.
Teie esinemistel on alati terve hulk rahvast. Kuidas te nad alati sinna meelitate?
Võib-olla mingisugune lihtsus ja samastumise teema on see, mis meid ikka ja jälle suure naeratusega lavale viib ja inimesi meie kontsertidele toob. Termikas on alati kuidagi oma rida ja asja ajanud. Meile meeldib see, mida me teeme. Ja meie bändil on alati enne kontserti üks nali varuks: läheme näitame, kuidas seda asja tegelikult tehakse!
Kas oled suutnud kõikide nende aastate jooksul bändi tehes ka muusikaga leiva lauale tuua või oled pidanud miskit ka kõrvalt toimetama?
Eks need algusaastad läksid nii nagu nad läksid, vaevalt sai ots-otsaga kokku tuldud. Aga ega ma ei nurise – miljonär ma ei ole, kuid pere saab toidetud ja elatud täiesti normaalselt.
Miks pole Terminaator kunagi maailma avastanud – oma muusikat maailmale tutvustanud?
Tead, ei oskagi päris täpselt sellele küsimusele vastata. Pole ise tahtnud ja ega bändikaaslased pole ka suurt huvi üles näidanud. Ma ikka ütlen naljaga, et parem on olla omal maal number üks kui kuskil välisriigis miski 700s. Pealegi – mulle meeldib eesti keeles laulda ja sellest ei saa ju peale eestlaste mitte keegi aru.
Kaua sa kavatsed veel niimoodi laval rokkida?
Seni, kuni ma elutööpreemiat ei ole saanud. See oleks küll selge märk, et pane nüüd oma asjad kokku ja hakka lõpetama (naerab). Nali naljaks, tegelikult seda ei oska ma ette ennustada. Kui enam ei meeldi, siis hakkan midagi muud tegema.
Olete 25 aastat lavadel möllanud ja kindlasti oled sa mõelnud sellele, milline võiks olla Terminaatori lõpp?
Kindlasti ei kavatse me hääbuda, vaid sirge seljaga saatusele vastu minna. Ma ei taha sellist lõppu, et järgmisel aastal esineme kolmkümmend korda, siis järgmisel viisteist, siis lõpuks vaata, et saaks korra aastaski laval käidud. Kui otsustame, et lõpetame, siis lööme käed ja läheme uhkelt, tagasi vaatamata, laiali.
Mida tähendab ühe bändi jaoks tuurile minek?
Oi, seda oodatakse nagu jõule! Bänd elabki selle nimel, et tuurile minna. See on võimas tunne, see on kõige tähtsam. Ma võrdleksin seda seenelkäimisega – sügisel korjad seeni, et terve talv üle elada. See on totaalne energialaeng terveks aastaks!
Mida arvavad teie pered ja lapsed sellest, kui isa mööda Eestit ringi tuuritab?
Eks nad ole omamoodi harjunud. Mu lapsed teavad, et isa nädalavahetusel pole ja eks ma püüan neile siis nädala sees parim isa olla. Kuigi jah, eks pere jaoks ole häbiväärselt vähe aega ja ma tunnen ennast seepärast veidi süüdi...
Aga järgmisel aastal siis tuuritate jälle?
Eks see oleneb ikka sellest, kuidas tänavune tuur välja kukub. Me käisime viimati tuuril 2007. aastal koos Toe Tagi ja Nexusega (tuur kandis toona nime "Juhtmed sassis"), vahepeal oli ju masuaeg. Aga tuuri tuuri pärast pole mõtet teha.
Terminaatori tuuriks valmistuti pool aastat
Oma esimese kontserdi andis tollane Tallinna 10. keskkooli noortebänd "Terminaator" 1987. aasta 24. veebruaril. Tänaseks on ansambel tegutsenud 25 aastat. Juubelituuril tulevad esitamisele bändi kullafondi kuuluvad laulud. Samuti tuuakse rahva ette päris uut ja seniavaldamata materjali. Tuuri on ette valmistatud ligi pool aastat. Lavadekoratsioonid, püro- ja valgusefektid – see on ainult väike osa kogu sellest masinavärgist, mis jaanieelsel nädalal mööda Eestit ringi liigub.
