Inimese tervis on eelkõige tema enda kätes, just tema elu- ja teguviisid määravad, milliseks see kujuneb. Loomulikult on see tingimuslik lähenemine, mis eeldab tervena sündimist ja krooniliste haiguste puudumist. Aga kuidas siiski inimene oma otsuseid teeb? Mõjutavad neid eelnevad kogemused või omandatud arusaamad? Kanada pedagoog Marshall McLuhan väidab, et kõik kogevad kõvasti rohkem kui mõistavad, sealjuures täpsustades, et just kogemused, mitte arusaamad, mõjutavad käitumist. Samas teadmine ühe või teise käitumise tagajärjest võiks, vähemasti peaks, omama üsna suurt jõudu meie käitumise ja tegutsemise kujunemisel. Kahjuks laiendades viimast McLuhani mõtet viimase aja traagiliste liiklusõnnetuste valguses, see nii ei paista olevat.
Jaanuaris toimus Narvas liiklusõnnetus, kus hukkus kolm ning sai viga kaks inimest. Sõiduauto juht, kes oli joobes ning turvavööga kinnitamata, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Hukkus joobes juht ja teise sõiduki juht ning sõiduki tagaistmel viibinud kaasreisija. Hinnates sündmuse asjaolusid, on õnnetuse põhjustaja justkui selge, samas ei saa käsitlemata jätta teist ning üsna olulist fakti. Nimelt teise sõiduki tagaistmel olijatel ei olnud turvavöö kinnitatud ning üks neist hukkus. Paraku roolis hukkunud isik sai surmava löögi kokkupõrke momendil tagaistmel istunud turvavööga kinnitamata kaasreisijalt, kes paiskus vastu esiistet.
Veebruaris toimus Tallinna-Narva maantee 175. kilomeetril õnnetus, kus hukkus üks ja sai viga kolm inimest. Hetkel veel meile teadaolematul põhjusel kaldus sõiduauto vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge teise sõiduautoga. Hukkus jällegi isik, kes istus tagaistmel ning ei olnud turvavööga kinnitatud.
Milliseid mõtteid tekitasid teis need kaks fakti?
Turvavöö kasutamine on viimastel aastatel oluliselt paranenud, seda toetab nii politseistatistika kui ka vastavasisulised uuringud. Paraku tagaistmel turvavöö kasutamine ei ole muutunud selliseks rutiiniks nagu seda esiistmel. Uuringu kohaselt põhjendati sellist käitumist unustamise ja mitte harjumusega, ebamugavuse ja lühike vahemaaga. Politseipraktikas on analoogsed põhjendused, kuid ka arusaam, et ehk ei juhtu midagi. Kas selline arusaam ei meenuta mitte vene ruletti?! Wikipedia ütleb, et legendi järgi lõid selle karmi mängu Inglismaale läinud endised Vene aadlikud ja mäng loodi kahel põhjusel: Inglismaa elu ei pakkunud endiste aadlike jaoks piisavalt riske, mistõttu loodi vastav tugitoolisport ja aadlike hulgas oli levinud usk, et õigel aadlikul peab alati õnne olema ja selle hüpoteesi kohaselt oli vene rulett mäng, millega sai vähem õnnelikud välja selekteerida.
Aga nüüd midagi teadmispõhist. Kui 50 kilomeetrit tunnis liikuva auto tagaistmel istub turvavööga kinnitamata inimene, kehakaaluga 80 kilogrammi, siis kokkupõrke korral lendab ta ette jõuga 4000 njuutonit (80 kg x 50 km/h) ja hukkub. Samas eelkirjeldatud Narva sündmuse korral tähendas, see seda, et hukkunud juht sai just sellise löögi ka tagant.
Hea Virumaalane, ära Sina püüa liikluses käituda läbi kogemuste või vene ruleti põhimõtteid järgides, et „äkki täna läheb õnneks.“ Teadvusta endale, et mistahes kohal sa ka sõidukis istud, on turvavöö loodud Sinu ja teiste tervise ning elu kaitseks. Ja sellest on kasu vaid siis, kui sa seda kasutad!
Turvalist liiklemist meile kõigile!
Tarmo Tammiste
Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht
