Haridusreform suurendab ülikoolist väljalangevust ja kõrgharidus muutub kättesaadamatuks vaesematele tudengitele, muretseb üliõpilane, kes eile Toompeal meelt avaldas. Kuid tudengite palvest hoolimata ei katkestanud riigikogu eile reformi eelnõu teist lugemist.
Kõige enam teeb tudengitele muret eile teise lugemise läbinud kõrgharidusreformi eelnõu nõue, et õppimine on vaid siis tasuta, kui üliõpilane kogub semestris keskmiselt 30 Euroopa ainepunkti (EAP). Üks EAP on võrdne 26 töötunniga.
"Väga paljud tudengid töötavad, mina sealhulgas. Uue korra järgi on raske õpingute kõrval veel töötada. Kui nad õppimise nii rängaks muudavad, siis väga paljud tudengid hakkavad välismaa peale mõtlema," ütleb Tallinna Tehnikakõrgkooli esimese kursuse rõivaste disaini ja tehnoloogia üliõpilane Erle Ehas. Kursuseõde Johanna-Eliisa Servet lisab: "Targemad inimesed, kes tahaks õppida normaalselt, ja et neil oleks võimalus ka millegi muuga tegelda, näiteks ka mingid huviringiga või tööl käia, lähevad ära. Kõigil ei ole võimalus vanemate palgast ära elada!"
"30 EAP nõue on ebamõistlik. See viib selleni, et suureneb ülikoolist väljalangevus ja kõrgharidus muutub kättesaadamatuks vaesematele tudengitele," muretseb ka Tallinna Tehnikaülikooli teedeehitust õppiv Karmen Kütt. "Vaja on normaalseid õppetoetusi. Tuleks tagada, et tudengid ei peakski töötama sel ajal, kui nad õpivad."
Tudengitele on vastukarva ka see, et eelnõus on kirjas: eksameid ei saa teha akadeemilise puhkuse ajal.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre ütleb, et eelnõu koostamisel pole riigikogu kultuurikomisjon tudengite arvamust piisavalt kuulda võtnud.
Riigikogulane: mõnes asjas on tudengitega arvestatud
"Minul on seda kurb kuulata," vaidleb talle vastu riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. "Kolmel juhul on oluliselt nende arvamust arvestatud!" Klaas ütleb, et üliõpilasi on olnud nii eelnõu kui ka sellele tehtud parandusettepanekute juures.
Tema sõnul on muudetud näiteks seda, et kui varem oli 30 EAP nõue jäik, siis nüüd on see kumulatiivne – ühel semestril võib EAPsid rohkem koguda, teisel vähem.
"Peab maksma nende punktide eest, mis jääb kogumata," väidab Klaas. Ta lausub, et seadus lubab akadeemilise puhkuse ajal loengutes käia, kuid mitte eksameid teha. "Akadeemiline puhkus on puhkamiseks," ütleb Klaas, kelle sõnul võetakse akadeemilist puhkust liiga kergekäeliselt ja õppimine jääb venima. "Oleme lubanud puhkuse ajal eksameid sooritada nendel, kes ei jõua õppekavas edasi, kuna nad on puudega, kasvatavad väikest last või on kaitseväes."
Lisaks tuldi Eesti Üliõpilaskondade Liidule vastu lävendipõhise vastuvõtu kehtestamise suhtes. Klaas väidab, et tänane tudeng peab end panema tulevase maksumaksja nahka. "Kas nemad on maksumaksjatena nõus ülal pidama pooliku haridusega inimesi, kes ei läbi ülikooli? Kas nad on nõus finantseerima järjest kasvavate kuludega ebaefektiivset haridussüsteemi?" küsib Klaas.
Aaviksoo: ühiskonna huvid on laiemad
"Ma arvan, et igaüks seisab oma huvide eest. See on mõistetav. Meil on demokraatlik ühiskond, aga eks on ühiskonnal laiemaid huve kui ainult üliõpilaste soovid ja vajadused," leiab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes lisab, et eelnõud on arutatud piiavalt ja tudengite häält arvesse võetud.
"Kultuurikomisjon on minu arust väga head tööd teinud," kiidab Aaviksoo.
Ehkki tudengid protestisid eile Toompeal riigikogu akende all, et seaduseeelnõu teine lugemine katkestataks, siis seaduseandjad sellest ei hoolinud ja lõpetasid teise lugemise.
Kui seadus jõustub, hakkavad muudatused kehtima üliõpilastele, kes immatrikuleeritakse 2013/2014 õppeaastast. Akadeemilise puhkuse võtmise osas hakkab uus kord kehtima 2013. aastal.
