"Kohalikelt vanainimestelt on juba mitmel korral pension ära varastatud. Kui kord linna minnakse, siis võetakse ju kogu raha korraga välja. Pätid teavad seda väga hästi. Pangabuss ja postkontor on mõnitamine, mitte teenusepakkumine," kommenteerib Puka valla elanik elu pangaautomaadita.
Väikeste paikade rahvas on pahane – pangakaardi hooldustasu makstakse võrdväärselt linnaelanikega, kuid pangakontorite ja sularahaautomaatide sulgemise tõttu teenust vastu ei saada. Äsja teatas Swedbank Virtsu aleviku ainsa pangaautomaadi viimasest tööpäevast, kuid Eestis on kümneid ja kümneid asulaid, kus sularaha saab välja võtta vaid pangabussist või postkontorist.
Bussiga raha järele
Valgamaal Puka alevikus elav Ene ei mõista, miks riik ei võiks pankade tööd reguleerida nõnda, et sularahaautomaadid oleksid vähemalt suuremates maakohtades. "Käisin just eile bussiga Elvas, kust võtsin välja suurema summa raha. Puka rahvas sõidab pensioni järele kas siis Valka, Otepääle või Elvasse. Mõned võtavad selleks mitme peale auto. Linnas käies läheb päev raisku ja sõidu eest tuleb ju ka maksta," räägib Ene. "Meie alevikus kaotati pangakontor ära juba ammu, kui suur likvideerimisbuum oli. Kaks korda kuus käiv pangabuss või pool tööpäeva avatud postkontor sularahaautomaati ei asenda."
Pukalane Ervin on pangandusest rääkides silmanähtavalt pahane.
"Panga kliendina on mul õigustatud ootus, et vähemalt Eestimaa alevikes ja sõlmpunktides saan sularaha välja võtta, näiteks Virtsu sadamas. Kui tahad paarkümmend tonni postkontorist kätte saada, siis peab ette helistama. Ei ole nii, et lähed ja küsid. Üleeile sõitsin Leetu, aga pidin Valgas ekslema, et kuskilt raha kätte saada. Ega teele jääv Strenči Pukast suurt suurem ole, kuid seal rahaautomaat on," räägib ta. Et linnast raha välja võttes tuuakse koju ikka suurem summa, on rahavargused eakatelt inimestelt Ervini teada sagenenud. "Inimesed lausa kardavad seetõttu teekonda bussilt koduni," sõnab ta.
Valgamaal Sangastes saab sularaha välja võtta vastavalt pangale kas pangabussist või postkontorist. Üks on õhtuti ja nädalavahetustel suletud, teine käib kohal kaks korda kuus. Sangaste alevikus elav Dmitri tuleb parajasti poest, makaronipakk kaenla all.
"Varem sai vähemalt kohalikust kauplusest kaardiga 500 krooni välja võtta, nüüd pole enam ka seda võimalust. Inimene ei saa ju tööluusi teha, et enne postkontori sulgemist raha järele jõuda."
Lääne-Virumaal Simunas elav Laine nendib, et kui sügisest kadus aleviku postkontor, kadus sealt ka SEB sularahateenus. "Käin nüüd siis raha järel Väike-Maarjas. Aga juba selle lühikese aja jooksul on olnud kaks tühisõitu, kuna pangaautomaat on olnud suletud. Eks siis tuli oma väikesest pensionist üle nelja euro ära kulutada ja Rakverre edasi sõita. Paraku on vanemaid inimesi, kes kohalikus rahaautomaadis jõuaksid ära käia, kuid kellele bussiastmetel ronimine käib üle jõu," räägib Laine. Õnneks on alevikus veel Swedbanki automaat, kuid teise panga kliendina peab tema sealt rahavõtmist kalliks.
Riik sekkugu!
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg tuleb probleemi lahendamiseks välja konkreetse ideega. "Postkontor ja pangabuss leevendavad olukorda, aga need on mõistagi ebamugavad variandid. Aegu on erinevaid, kunagi küsisid pangad sularahaautomaadi valda paigaldamise eest raha. See summa oli iga kuu tuhandeid kroone ja piisavalt ebamõistlik, et vald ettepanekutest loobus," räägib Tamberg.
"Me ei saa hakata toetama eraettevõtlust. Pangandus on tänu lobitööle olnud pidevalt omanike poole kallutatud. Riik saaks regionaalarengut silmas pidades teatud seadusi täpsustada ja pankadelt minimaalset sularahaautomaatide võrgustikku nõuda. Nii nagu ei ole kasumlikud kõik bussiliinid, kuid bussid sõidavad, nõnda ei ole kasumlikud ka kõik pangaautomaadid. Aga nende minimaalne mõistlik arv võiks olla lepingutega paika pandud."
Vallavanem leiab, et Sangaste-suuruses asulas, kus käib ka palju turiste, peaks üks sularahaautomaat kindlasti olema. Nende puudumine alevikes on tema arvates ka pankade maine küsimus, sest üks teenus jääb inimestele osutamata.
Päris nõnda pole, et riik ei saa ettevõtlusesse sekkuda, märgib regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
"Seadusandja ju kujundab seda keskkonda, kus ettevõtted tegutsevad. Praegu on see otsus, kas kuskil on pangaautomaat või ei ole, puhtalt pankade teha ja nemad lähtuvad majanduslikest kaalutlustest," räägib regionaalminister. "Aga pangaautomaatide võrku on juba aasta-aastalt koomale tõmmatud ning ühel hetkel seisab meil ees arutelu – kas sularaha kättesaadavus saab lähtuda ainult ettevõtte majanduslikest kaalutlustest või tuleb nende otsuste juures hakata kaaluma ka muid tegureid."
Pangakaartide kasutamine suureneb küll üha ja sularaha osakaal väheneb, ometi ei saa maapiirkondades ilma sularahata hakkama, ja see on inimeste jaoks probleem, mida kahe nädala tagant käiv pangabuss päriselt ei lahenda, teab Kiisler.
"Samas on ka omavalitsustel võimalus selliseid otsuseid mõjutada – kui sularahaautomaat on vallajuhtide arvates oluline, siis on neil võimalik ka pangaga kokku leppida ja automaadi hoidmise kulusid osaliselt katta. Seda teed on läinud näiteks Valjala, Leisi ja Kärla vald Saaremaal," räägib minister.
Raha kauplusest
Swedbank pakub sularahaautomaadile alternatiiviks pangabussi, SEB loodab sularahaautomaadi asemel postkontoritele.
Eesti Tarbijate Ühistu kauplused on juba üle kuu pakkunud mitmel pool maapiirkondades inimestele võimalust oma kontolt raha välja võtta. ETK püsikliendid saavad endale küsida kaardi Säästukaart Pluss, millega võib nii makseid teha kui ka raha välja võtta. Sularaha võtmise eest tuleb maksta: ühistu teenustasu on 1,5% väljavõetud summast või minimaalselt 1 euro. Ka kaardil on 75sendine kuutasu.
40 pangaautomaati vähem
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitab, et pangaautomaatide eemaldamise otsusele eelneb alati põhjalik analüüs, vaadatakse üle piirkonna pangaautomaatide kasutatavus ja alternatiivsete võimaluste olemasolu. "Lähtuvalt kasutatavuse statistikast eemaldatakse pangaautomaate piirkondadest, kus paikneb mitu pangaautomaati," ütleb ta. Kuigi kolme aasta jooksul vähenes Swedbanki sularahaautomaatide võrk 40 võrra, teevad kliendid Siilivase sõnul praegu üle 98% tehingutest elektrooniliste kanalite kaudu.
Swedbank suleb käesoleval aastal ka viis pangakontorit. 1. veebruarist pannakse kinni Tallinna Idakeskuse kontor, 1. märtsist Otepää ning Kunda kontor. Pärnu Maxima ja Vändra kontor lõpetavad töö 1. aprilliks. Pangabuss hakkab käima Otepääl, Kundas ja Vändras. Swedbankil jääb Eestis alles 58 kontorit ja pangabuss teeb peatusi ca 60 paigas. "Kohtades, kus oleme kontori sulgenud, oleme sinna alles jätnud sularahaautomaadi ning pannud käima pangabussi. Enamasti on peatuse tiheduseks kaks korda kuus," räägib Siilivask.
