Lätlaste lennufirma airBaltic jättis esmaspäeval ja teisipäeval ilma ühegi põhjenduseta ära kokku 14 lendu. See puudutas ka kaht lennukitäit inimesi Tallinnas. Seepärast soovitab tarbijakaitseamet tolle firma lendudele pileteid mitte osta.
Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi sõnul polnud airBaltic eile pärastlõunaks neile lendude tühistamise kohta ühtegi selgitust andnud. Samas nentis ta, et eile väljusid kõik lennukid plaanipäraselt. Sakkov lisas, et airBalticu lendude ärajäämine teisipäeval puudutas Tallinnas umbes 150 inimest. "Ma loodan, et airBaltic järgis seadust ja tagastas neile inimestele piletiraha," räägib ta.
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse kohaselt on reisijal lennu tühistamise korral õigus nõuda kas piletihinna hüvitamist või näiteks alternatiivlendu sihtkohta jõudmiseks, 125–600eurost hüvitist, aga näiteks ka majutust ja toitlustamist.
Tarbijakaitseamet pole seni airBalticuga seoses ühtegi kaebust saanud, ent ameti pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul helistati eile paaril korral infotelefonile ja küsiti, kas airBalticu pileteid tasub osta.
"Üldiselt on praegu airBalticu pileteid ostes tavalisest kõrgem risk, kuna probleemid nimetatud lennufirma lendudega on väga aktuaalsed ning leidnud ka laia kõnepinda. Tarbijakaitseamet ei saa tarbijatel keelata osta airBalticu lennukipileteid, kuid oleme soovitanud seda mitte teha, võttes arvesse hiljutisi lendude tühistamisi, sealjuures põhjendamata sellise tegevuse tagamaid," räägib Kauksi.
Kui aga pilet lennukile siiski ostetakse, soovitab ta uurida reisitõrke-kindlustuspakkumisi. "Nende tingimused on erinevad, sealhulgas firma pankroti korral. Kui aga sellist tingimust lepingus pole, siis saab tarbija oma nõude esitada pankroti väljakuulutamise korral haldurile," seletab Kauksi.
Tähele tuleks aga panna, et õigust lennukipiletite hüvitamisele ei ole siis, kui lennu tühistamine on tingitud ilmastikuoludest, lennuki tehnorikkest või töötajate streigist.
AirBalticu eestkõnelejalt Janis Vanagsilt eile lendude tühistamise kohta kommentaari saada ei õnnestunud. Lennufirma Eesti ostujuhi Laime Riisimäe sõnul üritas temagi Vanagsit tabada, kuid tulutult. "Arvatavasti on ta lennus," sõnas ta. Kogu ettevõtte kommunikatsioon pidavat aga just nimelt Vanagsi kaudu käima ning keegi teine juhtunu kohta midagi öelda ei saa.
Lendude ärajäämise peapõhjuseks arvatakse olevat firma pikaajalised rahalised raskused. Postimehe andmetel on airBaltic võlgu ka Tallinna lennuväljale. Kui palju ja mille eest, pole teada. Teisipäeval otsustas Läti valitsus – kellele kuulub 52,6% lennufirmast – lükata airBalticu saatuse arutamise 20. septembrile. Selleks ajaks anti transpordiministeeriumile ülesanne tulla välja võimalike lahendustega, kuidas riik lennufirma rahastamises osaleda saaks. Väidetavalt vajaks firma 60 miljoni lati suurust rahasüsti.
