"Kahjuks pean tunnistama, et veedan viimasel ajal oma perega vähem aega kui WAFi seltskonnaga. Tahaksin rohkem kodule pühenduda," tunnistab Kadri Koppel ehk Maiken, laulu- ja tantsukooli WAF koori juhataja ja kooli õpetaja.
"Laululahingu" viimase saatega nädalapäevad tagasi lõppes juskui üks periood Maikeni elus. Aeg, kui mõte tiirles kogu aeg selle ümber, kuidas panna 46 noort ja energilist inimest laval üht ja sama asja väga hästi tegema. See ei olnud lauluõpetaja sõnul sugugi lihtne: harjutada tuli kõvasti, eriti palju tehti tööd liikumisega.
"Kui laps tuleb, siis ta tuleb."
Laulusaade liitis koori ja õpetajat väga ja nüüd hoitakse veelgi rohkem kokku. Maikeni sõnul eelistab tema oma õpilastega suhelda kui endasugustega, mitte seista neist kõrgemal. See ei tähenda, et ta vahel proovi hilinejate või lobisejate peale ei kärataks. Hiljem on see kõik aga unustatud ja koos ajaveetmist ei sega miski.
"Imestangi, kuidas ma suudan endast poole noorematega nii vabalt koos olla ja rääkida kõigest, vanusevahe ega see, et üks on õpetaja ja teised õpilased, ei sega üldse. Mina küll ei kujutanud teismelisena ette, et suhtlen sõbrana üle 30aastastega," ütleb 32aastane lauluõpetaja ja tunnistab, et koori noored on talle justkui teine pere. Emadepäevagi veetis ta nendega Tallinnas Tammsaare pargis emadepäeva kontserti andes. "Et ma olen WAFi ema, on minu kohta ehk veidi palju öeldud, kuigi tinglikult võib seda ju tõesti öelda, ma olen neile nagu asendusema," muigab Maiken.
Nali naljaks, ent tegelikult on ta oma pere loomisele ja lapsesaamisele mõelnud küll. "Praegu ei jääks minuta enam miski seisma. Mõni aasta tagasi oleks mu koju jäämisest liiga palju probleeme tekkinud,
WAFi kool ei olnud veel käima lükatud. Nüüd on see suureks kasvanud ja töötab väga hästi. Kevadel saab mul Taani kool ka läbi. Nii et ma ei reklaami midagi, aga kui laps tuleb, siis tuleb," ütleb ta.
Milline ema ta oleks, Maiken arvata ei oska. Oma õpilaste ees on ta proovi ajal küll konkreetne, aga pärast seda jälle hästi leebe. "Ilmselt peaks olema palju kannatust," arvab ta. Ent üht teab ta kindlalt – tema elukaaslasest saaks suurepärane isa.
Töö lubab vähemalt ööseks koju tulla
"Sander on väga hea inimene. Ta suhtub kõikidesse hästi, saab lastega hästi läbi. Mul on temaga väga vedanud," kiidab ta. Ka tunnustab naine elukaaslase mõistvat suhtumist tema rohkesse töötegemisse. "Sander küll ütleb vahel, et kas ma ei saaks vähem tööd teha, aga ta on nii arusaaja. Ta mõistab, et mul käib see periooditi. Kuigi nüüd on see periood liiga pikaks veninud ja suvi tõotab ka töine tulla," mõtiskleb ta.
Vähemalt on Maikeni sõnul hea see, et tema töö võimaldab tal ikka ööseks koju tulla. Hea on seegi, et paaril on ühised sõbrad, kellega koos aega veeta. "Kui ühel oleks üks ja teisel teine kamp, kasvad lahku ja varsti ei olegi enam millestki rääkida," arutleb ta. Neil Sanderiga üle nelja-aastase suhte järel seda juhtunud pole.
Halvad ajad on minevikku jäänud
Sestap on Maiken oma eluga praegu väga rahul. "Eks mul ole halvemaid perioode ka olnud. Hääl ei olnud korras ja tööd ei olnud, aga ühel hetkel kõik asjad laabusid. Ja Sander on kogu selle aja minuga olnud. Näinud WAFi alustamist ja mu Taani koolis käimist." Maiken ütleb, et on elukaaslaselt palju jõudu ja innustust saanud.
Aeg, kui naisel tuli laulmisest eemal olla, pani teda töösse teisiti suhtuma. Nüüd ongi ta sellele väga pühendunud ja leiab, et kui midagi teha, siis korralikult. Pealegi ei saa tema sõnul õpetajatööd teisiti teha, kui ise ei ole nii pühendunud ja innustunud, sest nii on lihtsam ennast kehtestada ja teisi kaasa tõmmata. Maiken tunnistab, et vahel tekib temalgi rutiin, ent sellest aitavad üle kordaminekud.
Ent miks naine ise ei laula? "Tegelikult ma tahaks küll, aga see on kuidagi teisejärguliseks jäänud, ma olen fänn tegema teistega suuri asju, iseendaga ei ole aega tegeleda. Eks see ole kättevõtmise asi, aga mul pole lihtsalt tõuget olnud," ütleb ta.
